• 06.10.14, 18:22
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eurobaromeeter: eestlasi paneb muretsema kemikaalide kasutamine meie ümber

Tarbekaupades kasutatav keemia mõju on muutunud oluliseks keskkonnaküsimuseks inimestele. Keskkonnaga seotud murekohtadest mainiti seda kõige enam, järgnes jäätmete hulga pideva kasvu probleem. 
Keskkonnaga seotud promleemkohana nimetas  48 % eestlastest igapäevakaupades kasutatud kemikaalide mõju meie tervisele, mis oli teisel kohal suureneva jäätmete hulga (52%) järel. Sellega on teema teinud kõige suurema hüppe (+13%) võrreldes 2011. aastal läbi viidud analoogse uuringuga.
Septembris avaldati Eurobaromeetri „Eurooplaste keskkonnaalased hoiakud“ uuringu tulemused, mis keskendus eurooplaste, sh eestlaste, keskkonnaalastele hoiakutele. Uuring näitab, et eestlased peavad jätkuvalt keskkonna kaitsmist väga oluliseks või üsna oluliseks (96%). Samuti nõustus 75% vastanutest sellega, et keskkonnaprobleemidel on otsene mõju nende igapäeva elule ning et üksikisikuna on neil võimalik mängida oma osa keskkonna kaitsmisel Eestis.
Balti Keskkonnafoorumi projektijuht Kai Kleini sõnul näitavad uuringu tulemused, et inimesed pööravad järjest rohkem tähelepanu kasutatavatele kemikaalidele ning otsivad teavet nende koostise ja mõjude kohta. Samas oodatakse ja soovitakse just kõige enam teavet kemikaalide mõjude kohta (38% vastanuist).

Artikkel jätkub pärast reklaami

Balti Keskkonnafoorum viib ellu projekti “Mõtle mida tarbid. Vali vähem ohtlikke kemikaale sisaldavaid tooteid”, mille raames tutvustatakse tarbetoodetes sisalduda võivaid ohtlikke aineid. Rohkem teavet ohtlike ainete kohta tarbetoodetes leiab SIIN. Projekti kaasrahastab Euroopa Liidu LIFE+ programm.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 19.05.25, 15:00
Millerhawk vähendas hoone süsiniku jalajälge kolmandiku võrra – ilma lisakuluta
Elutsükli analüüs (LCA) on tööriist, mis aitab hinnata hoone keskkonnamõju selle „sünnist surmani“ – alates toormaterjalide kaevandamisest kuni lammutamise ja taaskasutuseni. Ehituses tähendab see näiteks seda, millist mõju avaldab betooni, terase või isolatsioonimaterjalide tootmine, transport, paigaldus ja hilisem hooldus meie kliimale.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele