Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eurobaromeeter: eestlasi paneb muretsema kemikaalide kasutamine meie ümber
Tarbekaupades kasutatav keemia mõju on muutunud oluliseks keskkonnaküsimuseks inimestele. Keskkonnaga seotud murekohtadest mainiti seda kõige enam, järgnes jäätmete hulga pideva kasvu probleem.
Keskkonnaga seotud promleemkohana nimetas 48 % eestlastest igapäevakaupades kasutatud kemikaalide mõju meie tervisele, mis oli teisel kohal suureneva jäätmete hulga (52%) järel. Sellega on teema teinud kõige suurema hüppe (+13%) võrreldes 2011. aastal läbi viidud analoogse uuringuga.
Septembris avaldati Eurobaromeetri „Eurooplaste keskkonnaalased hoiakud“ uuringu tulemused, mis keskendus eurooplaste, sh eestlaste, keskkonnaalastele hoiakutele. Uuring näitab, et eestlased peavad jätkuvalt keskkonna kaitsmist väga oluliseks või üsna oluliseks (96%). Samuti nõustus 75% vastanutest sellega, et keskkonnaprobleemidel on otsene mõju nende igapäeva elule ning et üksikisikuna on neil võimalik mängida oma osa keskkonna kaitsmisel Eestis.
Balti Keskkonnafoorumi projektijuht Kai Kleini sõnul näitavad uuringu tulemused, et inimesed pööravad järjest rohkem tähelepanu kasutatavatele kemikaalidele ning otsivad teavet nende koostise ja mõjude kohta. Samas oodatakse ja soovitakse just kõige enam teavet kemikaalide mõjude kohta (38% vastanuist).
Artikkel jätkub pärast reklaami
Balti Keskkonnafoorum viib ellu projekti “Mõtle mida tarbid. Vali vähem ohtlikke kemikaale sisaldavaid tooteid”, mille raames tutvustatakse tarbetoodetes sisalduda võivaid ohtlikke aineid. Rohkem teavet ohtlike ainete kohta tarbetoodetes leiab SIIN. Projekti kaasrahastab Euroopa Liidu LIFE+ programm.
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.