Sööt: Dialoogikaardi rakendamine on üks ohutuskultuuri osa

Sööt tõi näite dialoogikaardi kasutamisest tootmisettevõttes, kus koolitusprotsessist võttis osa 200 inimest. „Pärast koolitust oli ettevõtte ajaloos kõige pikem õnnetustevaba periood, dialoogikaardi kasutusele võtmine  andis käegakatsutavaid tulemusi. Lisaks tuli meeskonnatöödest palju parendusettepanekuid juhtkonnale,“ tõi Sööt välja muutused töötajate käitumises. „Eeskuju on nakkav ja ühtlasi motiveeriv.“

JELD-WEN Eesti ettevõtte tööohutuse tõstmise koolitusel osales 800st inimesest 600 töötajat. Sööt ütles, et korraga oli saalis 100 osalejat, kes moodustasid 6-8 inimesega meeskonnad. „Pärast dialoogikaardi rakendamist teevad erinevad vahetused rohkem koostööd ja pigem on muutus toimunud organisatsioonikultuuris,“ tõi Sööt välja kasutegureid. “Töötajate suurem vastustuse võtmine, valmidus näha kuidas nende endi käitumine avaldab otsest mõju ohutu töökeskkonna saavutamisel,“ sõnas Sööt. „Tööõnnetuste suurim põhjus on tingitud töötajate käitumisest. Töökeskkonnas toimuvast saame ju erinevalt aru, seega on vajalik olla dialoogis, et sarnaselt tajuda ja lahendada ohuolukordi. Töötajatel on vajalik rääkida omavahel, kuidas arukamalt, ohutumalt tegutseda,“ selgitas Sööt.

Rohkem dialoogikaardi rakendamisest räägib Sööt Haldusuudised.ee korraldataval Ohutuskonverentsil „Kas riskid on kaetud?“, mis toimub 13. novembril (asukohaga Mustamäe Tehnopolis, Teaduspargi 6/1, Tallinn). Sööt esineb koos JELD WEN Eesti personalijuhi Reet Treialiga. Konverentsil osalejad saavad töögruppides proovida dialoogkaardiga lahendada tööohutusülesannet.