Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Prokuratuur: Raasiku rongiõnnetuse tingis veokijuhi ettevaatamatus
„Sündmuskohal fikseeritud veoauto rehvide blokeerimisjäljed ja sõidumeeriku salvestis viitavad sellele, et autojuht üritas kokkupõrget rongiga vältida, kuid paraku see ei õnnestunud,“ ütles Põhja ringkonnaprokurör Rainer Amur.
Umbes kahe minuti jooksul enne liiklusõnnetust oli veoauto kiirus 90 km/h, aga vahetult enne kokkupõrget oli juht järsult pidurdanud ja kokkupõrge toimus kiirusel umbes 60 km/h.
Kokkupõrke tagajärjel hukkusid reisirongis viibinud 43-aastane naine ja veoautot MAN juhtinud 59-aastane mees. Samuti sai mitu rongis olnud inimest vigastada. Kriminaaluurimise käigus selgus, et veoauto juht oli õnnetuse ajal kaine ja terviseriket tal ei tuvastatud. Autotehniline ekspertiis ei tuvastanud veokil või haagisel tehnilisi rikkeid. Raudteeülesõidul oli töökorras foor. Sõidutee oli kuiv, väljas oli valge aeg ja nähtavus hea.
„Nii autojuhid kui ka jalakäijad peavad arvestama, et raudtee ülesõidud on alati kõrgendatud ohtlikkusega. Neile lähenedes tuleb alati hoog maha võtta ning veenduda raudtee ületamise ohutuses, isegi siis, kui rongiliiklus sel lõigul on hõre või tee on tuttav. Eriti tähelepanelik tuleb olla ülesõitudel, kus nähtavus ei ole eriti hea või kus ei ole tõkkepuid,“ ütles Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse juht Elari Kasemets.
Politsei lõpetas sel nädalal pärast juhtumi asjaolude väljaselgitamist prokuratuuri loal kriminaalmenetluse, sest liiklusõnnetuse põhjustaja hukkus ka ise õnnetuse käigus. Kriminaalasja kohtueelse uurimise viis läbi Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskus ja menetlust juhtis Põhja ringkonnaprokuratuur.
Seotud lood
Tänased liikluskindlustuse piirmäärad Eestis ei pruugi katta kogu kahju. Hea näide on hiljutine reisirongi kokkupõrge veokiga. Riske saab maandada vabatahtliku kindlustusega.
Kinnisvarahindade tõustes ja ettevõtete kontorivajaduste muutudes otsitakse üha nutikamaid viise uute vajadustega kohanemiseks. Hästi läbimõeldud sisekujundus võib muuta isegi vähesed ruutmeetrid funktsionaalseks ja inspireerivaks ruumiks. Vestlesime IKEA ärikliendiosakonna juhi Kärilin Kuhlapiga, et uurida, kuidas luuakse sisekujunduslahendusi üürikorteritesse ja mitmeotstarbelistesse kontoritesse. Samuti arutasime, miks on levinud, kuid ekslik arvamus, et sisekujundus on väikese või keskmise suurusega ettevõtete jaoks liiga kallis.
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Hanno Grossschmidti ja Tomomi Hayashi projekteeritud hoone fassaad saab lihvi. Ostutänava siserhitekt on Marit Ilison.
Esikolmikus saadud töötasu käib teistest kaarega üle. Ent Ka üldiselt on töötasud väärikad. Vaata - millist palka küll kellegi juures maksti!
Kas aktiivsele avalikule raha kaasamisele järgneb aktiivne kinnisvaraturg?
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele