21. aprill 2014

Kui palju maksab reisirong?

Tänased liikluskindlustuse piirmäärad Eestis ei pruugi katta kogu kahju. Hea näide on hiljutine reisirongi kokkupõrge veokiga. Riske saab maandada vabatahtliku kindlustusega.

Liikluskindlustus on liikluskindlustuse seaduse järgi kohustuslik vastutuskindlustus, mille alusel kindlustusandja hüvitab liiklusõnnetuse põhjustaja tekitatud liikluskahju teisele isikule. Seega annab seadus liiklejale kindluse, et tema tekitatud kahju hüvitatakse ja kahju põhjustaja ei pea seda ise kandma. Teisalt annab kohustuslik liikluskindlustus liiklusõnnetuses kannatanule kindlustunde, et talle tekitatud kahju hüvitatakse.

Vabatahtlikult on võimalik aga kindlustada vastutust ka suuremate limiitide ulatuses. Eelnevalt peaks ettevõte koos kindlustusmaaklerist koostööpartneriga jõudma arusaamisele, firma tegevuse spetsiifikat arvestades, kas kohustuslikest limiitidest piisab või tuleb vabatahtliku kindlustusega limiite suurendada või siis teadlikult jätta kohustusliku kindlustuse limiite ületav osa enda kanda, olles veendunud võimalike rahaliste vahendite kasutamise võimalustes.

Oma kogemustele tuginedes, aga soovitan lisaks kohustuslikule kindlustusele alati ka kaaluda riskide maandamise võimalust vabatahtliku kindlustusega.

Kindlasti on ka trend Eestis aasate jooksul muutumas ja võib oletada liikluskindlustuse hüvitamise piirmäärade tõstmist veelgi, kuid tänastele limiitidele tuginedes võib suurte kahjude korral tekkida selle põhjustajale ootamatuid kulusid.

Viimase näite võime välja tuua käesolevast nädalast, veoauto kokkupõrke reisirongiga, kus reisirongi täishävingu korral oleks kahju 6,0 miljonit eurot, kohustuslik liikluskindlustus hüvitaks sellest aga 1,0 miljonit eurot.

Liikluskindlustuse kindlustusjuhtumiga on tegemist, kui:

- teeliikluses on tekitatud kahju kindlustamisele kuuluva sõidukiga;

- kahju on tekitatud sõiduki liikumise või paiknemise tagajärjel;

- sõiduki liikumise või paiknemise ja tekitatud kahju vahel on põhjuslik seos;

- sõiduki valdaja kannab vastutust tekkinud kahju eest.

Liikluskindlustuse kindlustuskaitse on sõiduki kasutamisel kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud isiku- ja/või varakahju.

Hüvitamisele kuuluv isikukahju on:

- kannatanu töövõimetusest tulenev kahju;

- kannatanu ravikulu;

- surmaga lõppenud liiklusõnnetuse korral kannatanu ülalpeetava elatise vähenemine või kaotus, samuti matusekulu;

- liiklusõnnetusega seotud mittevaraline kahju;

- liiklusõnnetuse põhjustanud sõidukijuhi ravikulu raviasutuses.

Hüvitamisele kuuluv varakahju on:

- asja (sõiduki, isiklike esemete, piirdeaia, hoone jmt) kahjustamise või hävimise kahju;

- õigusabi ja ekspertiisi mõistlik ja vajalik kulu.

Kindlustusjuhtumi tõttu jalakäijale ja jalgratturile tekitatud kahju hüvitatakse ka siis, kui liiklusõnnetuse põhjustaja on jalakäija või jalgrattur.

Liikluskindlustuse majandusnäitajad 2013 aasta osas Eestis:

- klientide arv kasvas 2013 aastal võrreldes 2012 aastaga 3,1 %;

- keskmine liikluskindlustuse päevamakse vähenes 1,1 %;

- kogutud kindlustusmaksed klientidelt 64,1 miljonit eurot;

- väljamakstud hüvitised kahjude katteks 47,1 miljonit eurot;

- kui maha arvestada kogutud maksetest veel edasikindlustuse tasud ja seltside kulud liikluskindlustuse ja kahjudega tegelemisel, siis on liikluskindlustuse tulem täna miinus 3,5 miljonit eurot.

Liikluskindlustus, kui kohustuslik kindlustus suurema ohu allika valdaja tsiviilvastutuse kindlustusena, on Eestis kasutusel juba alates 1993 aastast ning tänased kahju hüvitamise piirmäärad varakahjudele on 1,0 miljonit Eurot ja isikukahjudele 5,0 miljonit Eurot.

Saksamaal, näiteks, kes oli üks esimesi kohustusliku liikluskindlustuse kehtestajatest, on olnud liikluskindlustus alates 1909. aastast, Soomes aga näiteks alates 1959. aastast.

Kui rääkida liikluskindlustuse hüvitamise piirmääradest, siis näiteks on Küprosel see kuni 30 miljonit eurot, aga on riike, kus piirmäär on limiteerimata. Euroopa Komisjoni määrusest on nendeks riikideks: Soome, Prantsusmaa, Iirimaa, Luksemburg, Belgia.

Autor: Vaido Laanemets

Jaga lugu
Kinnisvarauudised.ee toetajad:
Helen RootsKinnisvarauudised.ee juhtTel: 55 988 223
Sandra MalvikEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 58 552 554
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 56 861 806