Tänased liikluskindlustuse piirmäärad Eestis ei pruugi katta kogu kahju. Hea näide on hiljutine reisirongi kokkupõrge veokiga. Riske saab maandada vabatahtliku kindlustusega.
Liikluskindlustus on liikluskindlustuse seaduse järgi kohustuslik vastutuskindlustus, mille alusel kindlustusandja hüvitab liiklusõnnetuse põhjustaja tekitatud liikluskahju teisele isikule. Seega annab seadus liiklejale kindluse, et tema tekitatud kahju hüvitatakse ja kahju põhjustaja ei pea seda ise kandma. Teisalt annab kohustuslik liikluskindlustus liiklusõnnetuses kannatanule kindlustunde, et talle tekitatud kahju hüvitatakse.
Vabatahtlikult on võimalik aga kindlustada vastutust ka suuremate limiitide ulatuses. Eelnevalt peaks ettevõte koos kindlustusmaaklerist koostööpartneriga jõudma arusaamisele, firma tegevuse spetsiifikat arvestades, kas kohustuslikest limiitidest piisab või tuleb vabatahtliku kindlustusega limiite suurendada või siis teadlikult jätta kohustusliku kindlustuse limiite ületav osa enda kanda, olles veendunud võimalike rahaliste vahendite kasutamise võimalustes.
Oma kogemustele tuginedes, aga soovitan lisaks kohustuslikule kindlustusele alati ka kaaluda riskide maandamise võimalust vabatahtliku kindlustusega.
Kindlasti on ka trend Eestis aasate jooksul muutumas ja võib oletada liikluskindlustuse hüvitamise piirmäärade tõstmist veelgi, kuid tänastele limiitidele tuginedes võib suurte kahjude korral tekkida selle põhjustajale ootamatuid kulusid.
Viimase näite võime välja tuua käesolevast nädalast, veoauto kokkupõrke reisirongiga, kus reisirongi täishävingu korral oleks kahju 6,0 miljonit eurot, kohustuslik liikluskindlustus hüvitaks sellest aga 1,0 miljonit eurot.
Liikluskindlustuse kindlustusjuhtumiga on tegemist, kui:
- teeliikluses on tekitatud kahju kindlustamisele kuuluva sõidukiga;
- kahju on tekitatud sõiduki liikumise või paiknemise tagajärjel;
- sõiduki liikumise või paiknemise ja tekitatud kahju vahel on põhjuslik seos;
- sõiduki valdaja kannab vastutust tekkinud kahju eest.
Liikluskindlustuse kindlustuskaitse on sõiduki kasutamisel kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud isiku- ja/või varakahju.
Hüvitamisele kuuluv isikukahju on:
- kannatanu töövõimetusest tulenev kahju;
- kannatanu ravikulu;
- surmaga lõppenud liiklusõnnetuse korral kannatanu ülalpeetava elatise vähenemine või kaotus, samuti matusekulu;
- liiklusõnnetusega seotud mittevaraline kahju;
- liiklusõnnetuse põhjustanud sõidukijuhi ravikulu raviasutuses.
Hüvitamisele kuuluv varakahju on:
- asja (sõiduki, isiklike esemete, piirdeaia, hoone jmt) kahjustamise või hävimise kahju;
- õigusabi ja ekspertiisi mõistlik ja vajalik kulu.
Kindlustusjuhtumi tõttu jalakäijale ja jalgratturile tekitatud kahju hüvitatakse ka siis, kui liiklusõnnetuse põhjustaja on jalakäija või jalgrattur.
Liikluskindlustuse majandusnäitajad 2013 aasta osas Eestis:
- klientide arv kasvas 2013 aastal võrreldes 2012 aastaga 3,1 %;
- keskmine liikluskindlustuse päevamakse vähenes 1,1 %;
- kogutud kindlustusmaksed klientidelt 64,1 miljonit eurot;
- väljamakstud hüvitised kahjude katteks 47,1 miljonit eurot;
- kui maha arvestada kogutud maksetest veel edasikindlustuse tasud ja seltside kulud liikluskindlustuse ja kahjudega tegelemisel, siis on liikluskindlustuse tulem täna miinus 3,5 miljonit eurot.
Liikluskindlustus, kui kohustuslik kindlustus suurema ohu allika valdaja tsiviilvastutuse kindlustusena, on Eestis kasutusel juba alates 1993 aastast ning tänased kahju hüvitamise piirmäärad varakahjudele on 1,0 miljonit Eurot ja isikukahjudele 5,0 miljonit Eurot.
Saksamaal, näiteks, kes oli üks esimesi kohustusliku liikluskindlustuse kehtestajatest, on olnud liikluskindlustus alates 1909. aastast, Soomes aga näiteks alates 1959. aastast.
Kui rääkida liikluskindlustuse hüvitamise piirmääradest, siis näiteks on Küprosel see kuni 30 miljonit eurot, aga on riike, kus piirmäär on limiteerimata. Euroopa Komisjoni määrusest on nendeks riikideks: Soome, Prantsusmaa, Iirimaa, Luksemburg, Belgia.
Autor: Vaido Laanemets

Seotud lood

Uudised
  • 30.04.14, 13:52
ERGO alustas väljamaksete tegemist rongiõnnetuses kannatanutele
ERGO tegi esimesed kolm väljamakset Raasiku rongiõnnetuses kannatanule kokku 2200 euro ulatuses. Isiku- ja varakahjunõudeid on praeguseks laekunud 20 inimeselt summas 5800 eurot.
Uudised
  • 30.10.14, 14:13
Prokuratuur: Raasiku rongiõnnetuse tingis veokijuhi ettevaatamatus
Uurimisandmeil põhjustas  16. aprillil Harjumaal Raasiku raudteeülesõidul juhtunud õnnetuse veoauto juht, kes ilmselt tähelepanematusest ei märganud lähenevat rongi piisavalt vara ja sõitis sellele küljelt sisse.
  • ST
Sisuturundus
  • 10.06.26, 12:08
Riias kerkib kvartal, kus kontor on enamat kui töökoht
Veel mõni aasta tagasi tähendas uue kontori otsimine eelkõige head asukohta ja mõistlikku hinda. Täna on ettevõtete ootused muutunud. Üha olulisemaks on saanud küsimus, kas tegemist on keskkonnaga, kuhu inimesed tahavad päriselt kohale tulla, kus on hea töötada ning mis aitab ka ettevõttel kasvada.

Hetkel kuum

US Real Estate’i projektid on Eestis selgelt eristuvad: neis on visiooni, kvaliteeti ja pikaajalist väärtust, märgib US Real Estate’i vastne arendusjuht ja juhatuse liige Piret Üts.
Uudised
  • 02.06.26, 15:43
Ambitsiooni fluidum: Sõõrumaa sai kinnisvarafirmale arendusjuhi Tallinna Sadamast
Taaskord on siin arendajale kohane üks nõuanne. Ärksamad jagavad asja. Piiratus saab arendajale piduriks
Elamuehitustandreil käib töö ja vile koos. Ehitajail kurtmiseks põhjust ei ole.
Analüüsid
  • 05.06.26, 06:30
Nuta või naera - uue korteri ostja muutub järjest vanemaks. Miks küll? Olukorra anatoomia ja 7 tegurit
Eduvõtmed on olemas, haara kinni! Lisaks: millised pealinna arendajad müüsid mais kõige enam uusi kortereid?
See siin on kuum teema. Välja joonistub vana ja uue katastroofiline haakumatus.
Suur lugu
  • 08.06.26, 13:04
Martin Karro: ootame arendajaid büroohoonest elamu tegemise ettepanekutega. Estonia lisamaht peatänavaga ei haaku
Pööris koidab - eluasemeturul ja linnaruumis kisub tuliseks. Miljoniruuduküsimus muutub aina päevakajalisemaks
Tallinna lähiümbruse kinnisvara uurinud ajakirjanik nimetas järgmised perspektiivikad piirkonnad
Saated
  • 09.06.26, 11:44
Tallinna lähiümbruse kinnisvara uurinud ajakirjanik nimetas järgmised perspektiivikad piirkonnad
Planeeritava elamukvartali arhitektuurne lahendus.
Uudised
  • 03.06.26, 10:31
Pealinn saatis Kaamose elamukvartali detailplaneeringu linnavolikokku
Sellisena peaks see Tervisemaja valmima.
Uudised
  • 04.06.26, 12:18
3 arendaja pingutus toetab mägede renessanssi. Kae galeriid!
Rahavooga ärikinnisvara on viimastel aastatel olnud Eesti investeerimisturul üks aktiivsemaid segmente, kirjutab  Pindi Kinnisvara Äripinnad juhatuse liige Kristen Oliver Rattasepp.
Uudised
  • 03.06.26, 11:18
Investori ellujäämiskursus. Mis eristab spekulatiivset vara stabiilsemast investeeringust?
Mida investor ärikinnisvara valdkonnas otsib ja küsib? Mis võib käivitunud tehingu katkestada?
“Meie praktikas tuleb seda päris sageli ette, et ühistu juhatus pöördub meie poole, loeb üles kõik maja murekohad ja tunnistab, et neil napib kõigega tegelemiseks aega, nii mõneski asjas aga ka teadmisi,“ tõdeb Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht Ronald Tõnisson.
  • ST
Sisuturundus
  • 29.05.26, 14:27
Millal jääb korteriühistu juhatus hätta? Märgid, et maja vajab professionaalset haldust

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele