Autorid: Annika Matson, Annika Matson Kald • 14. jaanuar 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Maja halduskulusid vähendab nutikas ehitushange

Ehitussektori riigihangete senine odavaima hinna hankemudel tuleb asendada uue, kõigi osapoolte koostööle suunatud hankega, mis toob hoone tellija jaoks kaasa ka efektiivsuse ja madalamad halduskulud.   

Eestis kasutatav klassikaline odavaima hinna hange tapab ehitussektoris innovaatilisuse ja sellega ka efektiivsuse kasvu. Soomes edukaks osutunud koostöö- ehk alliansshanke puhul koondatakse kõik osapooled ehitusprojekti algstaadiumis, kasutades ära eri tegijate oskusteavet.

Soomes on uuendusliku koostööhankega edukalt töös juba 30 rajatist. Koostööhange on toonud põhjanaabrite ehitusmaastikule 50 uut innovaatilist lahendust. Äripäeva ehitusuudised.ee korraldab 29. jaanuaril Hangetekonverentsi, kus esineb Soome suurima koostöö- ehk alliansshanke projektijuht Mauri Mäkiaho.

"Koostöö- või ka alliansshanke kasutuselevõtt Eestis tähendab sajandeid valitsenud filosoofia lammutamist. Seni kehtis klassikaline ehk projekteeri-ehita-hangi-süsteem, kus kõigepealt koostatakse projekt ja siis tehakse ehitushange, et see projekt kuidagi realiseerida," selgitas ACTO Consult OÜ omanik ja volitatud ehitusinsener Margus Sarmet.

"Kahju tunnistada, kuid praegu on Eestis valdavad nn lõppsumma lepingud, kus tegelikult sisuliselt planeeritakse, projekteeritakse ja ehitatakse stiilis "põrsas kotis" ning ikka ja jälle selgub tulemus töö valmimise käigus. Pahatihti on see seotud üksteise valesti mõistmise, ümbertegemise ja lisatöödega ehk siis juba tehtud asjade prügikasti viskamise või siis otsesemalt öeldes raiskamisega," selgitas projekteerimisfirma Novarc tegevjuht Jüri Rass.

"Ma ei loe Eestit mahajäänud maaks, kuid ehitusvaldkond kui majandusharu on meil väga jäik ja innovatsioonivaene. Ometi moodustab see pea 10% SKPst ja 40% energiatarbimisest. Iga samm, mida saab efektiivsuse poole teha, annab riigile olulise kokkuhoiu," lisas Rass.

Soome kogemusel on koostöö- ehk alliansshanke plussid: * Valmib parema kvaliteediga hoone, mille elukaare halduskulud on selgemini prognoositavad.

* Tähtaegadest peetakse kinni.

* Ehitustööde korraldus ja ehitise eelarve on läbipaistev. Kõigil osapooltel on võrdne võimalus boonusele (open-book budget).

* Tellijal on pidev ülevaade ja kontroll tööde käigust, tellija on kaasatud koostöömeeskonda.

* Suurendab ehitusfirmade kindlustunnet kulude katmisest (praegu on ehitajal otsene risk, kui paneb eelarves ühe numbriga mööda).. Klassikaline odavaima hinna hange tapab innovaatilisuse ja selle läbi ka efektiivsuse kasvu.. Kui klassikalise hanke puhul on põhivastutus ehitajal, siis koostööhankes võtavad kõik osapooled konkreetse etapi riski.

* Soomes saavutati ühes projektis enam kui 50 innovaatilist lahendust

* Riskid ja vastutused on jaotatud võrdselt kõigi osapoolte vahel

* Tellija projektijuht peab olema väga pädev ja koostöövalmis.

* Koostööhankel sõlmitud lepingud on põhjalikud.

Koostööhanke rakendamise eesmärgid Eestis kuidas teha head projekti. Seni veel ehituses uute mõtetega ei riskita.

* Ehitussektori juhtide mõtteviisi muutumine,

* Nõrk koht Eestis on koostööoskus. Ei mõisteta, et saab koostööd teha.

* Koostöö toob madalamad halduskulud ehitise omanikele. Kui ehitaja on kohe alguses kursis projekteerija tööga, saab ta anda nõu, kuidas on kõige mõistlikum praktikas asju lahendada, see toob kaasa väiksemad halduskulud ehitise omanikele.

Allikas: MKM

 

Jaga lugu
Kinnisvarauudised.ee toetajad:
Teeli RemmelgKinnisvarauudised.ee juhtTel: 51 23 770
Siim SultsonReporter-toimetaja Tel: 53 330 651
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 58 361 474