Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maja halduskulusid vähendab nutikas ehitushange
Eestis kasutatav klassikaline odavaima hinna hange tapab ehitussektoris innovaatilisuse ja sellega ka efektiivsuse kasvu. Soomes edukaks osutunud koostöö- ehk alliansshanke puhul koondatakse kõik osapooled ehitusprojekti algstaadiumis, kasutades ära eri tegijate oskusteavet.
Soomes on uuendusliku koostööhankega edukalt töös juba 30 rajatist. Koostööhange on toonud põhjanaabrite ehitusmaastikule 50 uut innovaatilist lahendust. Äripäeva ehitusuudised.ee korraldab 29. jaanuaril Hangetekonverentsi, kus esineb Soome suurima koostöö- ehk alliansshanke projektijuht Mauri Mäkiaho.
"Koostöö- või ka alliansshanke kasutuselevõtt Eestis tähendab sajandeid valitsenud filosoofia lammutamist. Seni kehtis klassikaline ehk projekteeri-ehita-hangi-süsteem, kus kõigepealt koostatakse projekt ja siis tehakse ehitushange, et see projekt kuidagi realiseerida," selgitas ACTO Consult OÜ omanik ja volitatud ehitusinsener Margus Sarmet.
"Kahju tunnistada, kuid praegu on Eestis valdavad nn lõppsumma lepingud, kus tegelikult sisuliselt planeeritakse, projekteeritakse ja ehitatakse stiilis "põrsas kotis" ning ikka ja jälle selgub tulemus töö valmimise käigus. Pahatihti on see seotud üksteise valesti mõistmise, ümbertegemise ja lisatöödega ehk siis juba tehtud asjade prügikasti viskamise või siis otsesemalt öeldes raiskamisega," selgitas projekteerimisfirma Novarc tegevjuht Jüri Rass.
"Ma ei loe Eestit mahajäänud maaks, kuid ehitusvaldkond kui majandusharu on meil väga jäik ja innovatsioonivaene. Ometi moodustab see pea 10% SKPst ja 40% energiatarbimisest. Iga samm, mida saab efektiivsuse poole teha, annab riigile olulise kokkuhoiu," lisas Rass.
Soome kogemusel on koostöö- ehk alliansshanke plussid: * Valmib parema kvaliteediga hoone, mille elukaare halduskulud on selgemini prognoositavad.
* Tähtaegadest peetakse kinni.
* Ehitustööde korraldus ja ehitise eelarve on läbipaistev. Kõigil osapooltel on võrdne võimalus boonusele (open-book budget).
* Tellijal on pidev ülevaade ja kontroll tööde käigust, tellija on kaasatud koostöömeeskonda.
* Suurendab ehitusfirmade kindlustunnet kulude katmisest (praegu on ehitajal otsene risk, kui paneb eelarves ühe numbriga mööda).. Klassikaline odavaima hinna hange tapab innovaatilisuse ja selle läbi ka efektiivsuse kasvu.. Kui klassikalise hanke puhul on põhivastutus ehitajal, siis koostööhankes võtavad kõik osapooled konkreetse etapi riski.
Hetkel kuum
* Soomes saavutati ühes projektis enam kui 50 innovaatilist lahendust
* Riskid ja vastutused on jaotatud võrdselt kõigi osapoolte vahel
* Tellija projektijuht peab olema väga pädev ja koostöövalmis.
* Koostööhankel sõlmitud lepingud on põhjalikud.
Koostööhanke rakendamise eesmärgid Eestis kuidas teha head projekti. Seni veel ehituses uute mõtetega ei riskita.
* Ehitussektori juhtide mõtteviisi muutumine,
* Nõrk koht Eestis on koostööoskus. Ei mõisteta, et saab koostööd teha.
* Koostöö toob madalamad halduskulud ehitise omanikele. Kui ehitaja on kohe alguses kursis projekteerija tööga, saab ta anda nõu, kuidas on kõige mõistlikum praktikas asju lahendada, see toob kaasa väiksemad halduskulud ehitise omanikele.
Allikas: MKM
Seotud lood
KredExi hoonete energiatõhususe projektijuht Kalle Kuusk andis ülevaate korterelamu rekonstrueerimistoetuse põhisuundadest.
Äripäev koostöös kinnisvaraveebi KV.ee ja uuringufirmaga Dive Eesti alustas mahukat uuringut selgitamaks rahulolu kinnisvaramaaklerite teenusega Eestis.
MTÜ Eesti Kodukaunistamise Ühendus esitles Koduomanike V kongressil energiasäästlikke ja kauneid Eesti kodusid.
Turvafirma G4S vastas haldusuudised.ee uuringule, kuidas valida firmasisest e-suhtluskanalit.
Seekordses saates “Kõik ärikinnisvarast” räägime liftidest, kortermajade renoveerimisest ja sellest, kuidas parandada elukeskkonda tervete hoovide ja naabruskondade kaupa, mitte ainult ühe maja piires. Stuudios on Kone Balti riikide müügidirektor Peeter Leet ning Tallinna linna juures tegutseva SOFTacademy pilootprojekti juht Kadri Auväärt.
Enimloetud
1
2
Olulisemad muudatused puudutavad just planeerimismenetlust
4
6
Nordeconi juhatuse liige Tarmo Pohlak: Nordeconi eesmärk on luua keskkond, kus on päriselt hea elada – mitte ainult täna, vaid ka pikemas vaates.
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Metro tegevjuht: Võrreldes uue maja ehitamisega, aitab rekonstrueerimine meil kokku hoida ligikaudu 969 tonni süsihappegaasi
Urmas Sõõrumaa: Ühelgi keskusel pole hinge ilma inimesteta, kes sellele tähenduse annavad. Teeme kõik, et sellest saaks koht, kuhu tallinlased ja meie külalised tahaksid ikka ja jälle tagasi tulla, et kogeda, avastada ja olla osa millestki erilisest.
Nordeconi juhatuse liige Tarmo Pohlak: Nordeconi eesmärk on luua keskkond, kus on päriselt hea elada – mitte ainult täna, vaid ka pikemas vaates.
Olulisemad muudatused puudutavad just planeerimismenetlust
Siin on Vilniuse tulevikuvisioon, millest on õppida ka Tallinnal
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele