Kairi Oja • 28 jaanuar 2015
Jaga lugu:

10 soovitust ehituse alltöövõtjale, kuidas mitte rahata jääda

Soovitused ehituse alltöövõtjale, kuidas vähendada probleemide tekkimise tõenäosust.

Äripäeva ehitusuudised.ee teemaveeb korraldas ka konverentsi, kuidas muuta Eesti riigihankesüsteemi.

1. Sõlmi peatöövõtjaga kirjalik leping. Suulise lepingu korral on alltöövõtjal väga raske oma õigusi kaitsta.

2. Võimalusel konsulteeri enne lepingu sõlmimist juristiga lepingu juriidilise sõnastuse asjus.

3. Mitte sõlmida lepingut, mille täitmise tähtaeg on ebareaalne, milles sisalduvate tööde hind on liiga madal või mis sisaldab muid ebamõistlikke tingimusi. Parem jätta selline leping sõlmimata.

4. Hangi infot. Kui ei ole varem oldud konkreetse peatöövõtjaga lepingulistes suhetes, hangi enne alltöövõtulepingu sõlmimist peatöövõtja kohta võimalikult palju infot. Ei tasu sõlmida lepingut peatöövõtufirmaga, mille tausta ja varasemat maksekäitumist ei tea, millel on makseraskused, millel sisuliselt puudub omakapital või mille kohta on kuulda, et firma ei ole täitnud oma kohustusi teiste alltöövõtjate ees.

5. Täida ise kõik alltöövõtulepinguga võetud kohustused nõuetekohaselt.

6. Fikseeri kirjalikult kõik alltöövõtulepingu muudatused ja lisatöökokkulepped. Kui peatöövõtjal on lepingulisi kohustusi, mida ta ei täida, fikseeri kirjalikult nende täitmata jätmine ja selle mõju alltöövõtutööde tegemisele.

7. Kui peatöövõtja ei tasu tehtud töö eest õigel ajal, küsi võimalusel peatöövõtjalt tasumata summadele tagatisi. Kui neid ei anta, kaalu, millise rahasummaga oled valmis selle lepingu täitmisel riskima. Kui sa alltöövõtjana pead seda otstarbekaks ning leping seda võimaldab, katkestada teenuse osutamine kuni makse laekumiseni.

8. Tasub olla eriti ettevaatlik, kui peatöövõtja hakkab tööde käigus põhjendamatult tegema märkusi tööde kvaliteedi, ajagraafiku järgimise, kolmandatele isikutele põhjustatud kahju jmt suhtes. Sageli viitab see peatöövõtja kavatsusele jätta alltöövõtu eest tasumata.

9. Kui ilmnevad probleemid, mida läbirääkimiste käigus ei suudeta lahendada, küsi nõu juristilt. Vajadusel pöördu oma õiguste kaitseks kohtusse.

10. Kõige parem, kui suudetakse õppida teiste alltöövõtjate kogemustest ja vigadest. Äärmisel juhul tuleb õppida omaenda kogemustest ja vigadest. Kui ka see ei õnnestu, tasub ala vahetada.

ALLIKAS: Sven Pertens, Lemminkäinen Eesti ASi juhatuse esimees.

Alltöövõtja enesekaitse on pidev ettemaks ning vettpidavad lepingud

Allhankele suunatud ehitusettevõtte Klokman Ehitus OÜ juhi Kaido Klokmani sõnul on see pikalt kestnud probleem, et peatöövõtjad kipuvad tasumisega viivitama. Oma kogemuste põhjal soovitab Klokman hoida pidevat ettemaksu ehk reservi, mis tuleb sisse kirjutada ka lepingusse. “Maksmine peaks toimuma kindlate etappide kaupa, maksetähtaeg ei tohiks kindlasti olla rohkem kui viis päeva,” soovitas ta. Ettemaks peaks tema sõnul säilima senikaua, kuni objekt on lõpetatud ja ettemaks tasa arveldatakse lõppsummaga. Väiksematel firmadel ei soovita Klokman “alla panna” oma vabu vahendeid, kuna neid ei pruugi kiiresti objektilt kätte saada, nii et väikesel firmal võib vabade vahendite puudus tekkida, mis võib kaasa tuua pankroti. Asjaolu, et alltöövõtja tahab tööde käigus raha juurde saada, peab alati olema põhjendatud ja selle jaoks on ka lepingus punkt. “Kui tekivad lisatööd, peab selle kohta tegema uue hinnapakkumise, kuid tavaliselt ei taha peatöövõtja seda kuuldagi ja paljudel juhutudel teeb väike alltöövõtja firma tööd lihtsalt edasi,” kirjeldas Klokman. “Ehk teisisõnu – peatöövõtjad ähvardavad läbi lillede ja väikeettevõttel polegi muud, kui see lisatöö ära teha, sest vastasel juhul ei saa väiksem

ettevõte oma kokkuleppitud tasusid kätte, ning kirjutab lisatöö oma kahjumisse.”Klokman soovitas väikeettevõtetel lasta oma ehituslepingud koostada kompetentses õigusbüroos ja hoiduda lihtsakoelistest raamlepetest, kuna sedakasutavad suurettevõtted ära. “Kuid miks peakski ükski peatöövõtja väikeettevõttele armuandma – ega me koolis pole, kus võimalus vigade parandusi teha, see on ju äri. Kui koostad rumala leppe, ei kaitse sind keegi. Nõrgemad ja rumalamad puksitakse turult välja!”

Lugege pikemalt edasi tänasest Äripäevast!

Jaga lugu:
Seotud lood
KINNISVARA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad kinnisvarauudised igal nädalal enda postkasti.

Kinnisvara.ee toetajad:

Eva Kiisler
Eva KiislerEhitusväljaannete juhtTel: 56 600 050eva.kiisler@aripaev.ee
Sandra Malvik
Sandra MalvikEhituse ja kinnisvara konverentside korraldajaTel: 58 552 554sandra.malvik@aripaev.ee
Kristi Kool
Kristi KoolKinnisvarauudised.ee toimetajaTel: 53 003 098kristi.kool@aripaev.ee
Rivo Habakuk
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 56 861 806rivo.habakuk@aripaev.ee