Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
10 soovitust ehituse alltöövõtjale, kuidas mitte rahata jääda
Soovitused ehituse alltöövõtjale, kuidas vähendada probleemide tekkimise tõenäosust.
Äripäeva ehitusuudised.ee teemaveeb korraldas ka konverentsi, kuidas muuta Eesti riigihankesüsteemi.
1. Sõlmi peatöövõtjaga kirjalik leping. Suulise lepingu korral on alltöövõtjal väga raske oma õigusi kaitsta.
2. Võimalusel konsulteeri enne lepingu sõlmimist juristiga lepingu juriidilise sõnastuse asjus.
3. Mitte sõlmida lepingut, mille täitmise tähtaeg on ebareaalne, milles sisalduvate tööde hind on liiga madal või mis sisaldab muid ebamõistlikke tingimusi. Parem jätta selline leping sõlmimata.
4. Hangi infot. Kui ei ole varem oldud konkreetse peatöövõtjaga lepingulistes suhetes, hangi enne alltöövõtulepingu sõlmimist peatöövõtja kohta võimalikult palju infot. Ei tasu sõlmida lepingut peatöövõtufirmaga, mille tausta ja varasemat maksekäitumist ei tea, millel on makseraskused, millel sisuliselt puudub omakapital või mille kohta on kuulda, et firma ei ole täitnud oma kohustusi teiste alltöövõtjate ees.
5. Täida ise kõik alltöövõtulepinguga võetud kohustused nõuetekohaselt.
6. Fikseeri kirjalikult kõik alltöövõtulepingu muudatused ja lisatöökokkulepped. Kui peatöövõtjal on lepingulisi kohustusi, mida ta ei täida, fikseeri kirjalikult nende täitmata jätmine ja selle mõju alltöövõtutööde tegemisele.
7. Kui peatöövõtja ei tasu tehtud töö eest õigel ajal, küsi võimalusel peatöövõtjalt tasumata summadele tagatisi. Kui neid ei anta, kaalu, millise rahasummaga oled valmis selle lepingu täitmisel riskima. Kui sa alltöövõtjana pead seda otstarbekaks ning leping seda võimaldab, katkestada teenuse osutamine kuni makse laekumiseni.
8. Tasub olla eriti ettevaatlik, kui peatöövõtja hakkab tööde käigus põhjendamatult tegema märkusi tööde kvaliteedi, ajagraafiku järgimise, kolmandatele isikutele põhjustatud kahju jmt suhtes. Sageli viitab see peatöövõtja kavatsusele jätta alltöövõtu eest tasumata.
9. Kui ilmnevad probleemid, mida läbirääkimiste käigus ei suudeta lahendada, küsi nõu juristilt. Vajadusel pöördu oma õiguste kaitseks kohtusse.
10. Kõige parem, kui suudetakse õppida teiste alltöövõtjate kogemustest ja vigadest. Äärmisel juhul tuleb õppida omaenda kogemustest ja vigadest. Kui ka see ei õnnestu, tasub ala vahetada.
Hetkel kuum
ALLIKAS: Sven Pertens, Lemminkäinen Eesti ASi juhatuse esimees.
Alltöövõtja enesekaitse on pidev ettemaks ning vettpidavad lepingud
Allhankele suunatud ehitusettevõtte Klokman Ehitus OÜ juhi Kaido Klokmani sõnul on see pikalt kestnud probleem, et peatöövõtjad kipuvad tasumisega viivitama. Oma kogemuste põhjal soovitab Klokman hoida pidevat ettemaksu ehk reservi, mis tuleb sisse kirjutada ka lepingusse. “Maksmine peaks toimuma kindlate etappide kaupa, maksetähtaeg ei tohiks kindlasti olla rohkem kui viis päeva,” soovitas ta. Ettemaks peaks tema sõnul säilima senikaua, kuni objekt on lõpetatud ja ettemaks tasa arveldatakse lõppsummaga. Väiksematel firmadel ei soovita Klokman “alla panna” oma vabu vahendeid, kuna neid ei pruugi kiiresti objektilt kätte saada, nii et väikesel firmal võib vabade vahendite puudus tekkida, mis võib kaasa tuua pankroti. Asjaolu, et alltöövõtja tahab tööde käigus raha juurde saada, peab alati olema põhjendatud ja selle jaoks on ka lepingus punkt. “Kui tekivad lisatööd, peab selle kohta tegema uue hinnapakkumise, kuid tavaliselt ei taha peatöövõtja seda kuuldagi ja paljudel juhutudel teeb väike alltöövõtja firma tööd lihtsalt edasi,” kirjeldas Klokman. “Ehk teisisõnu – peatöövõtjad ähvardavad läbi lillede ja väikeettevõttel polegi muud, kui see lisatöö ära teha, sest vastasel juhul ei saa väiksem
ettevõte oma kokkuleppitud tasusid kätte, ning kirjutab lisatöö oma kahjumisse.”Klokman soovitas väikeettevõtetel lasta oma ehituslepingud koostada kompetentses õigusbüroos ja hoiduda lihtsakoelistest raamlepetest, kuna sedakasutavad suurettevõtted ära. “Kuid miks peakski ükski peatöövõtja väikeettevõttele armuandma – ega me koolis pole, kus võimalus vigade parandusi teha, see on ju äri. Kui koostad rumala leppe, ei kaitse sind keegi. Nõrgemad ja rumalamad puksitakse turult välja!”
Seotud lood
Viis miljonit eurot, mis maksuamet siin mõne aja eest enda aastaseks võiduks autoturul luges, on kinnisvaraturul võimalik ületada mitmekordselt.
Eesti Korteriühistute Liit uuris, mis takistab Eestis konkreetselt korterelamutes renoveerimisotsuse tegemist.
Kõige probleemsemad valdkonnad töövaidlustes ongi ehitus, kaubandus ja transport. Kõige rohkem vaidlusi tekitab tööandjate ja töötajate vahel palk.
Ehkki tehisintellekt on üha hoogsamalt sisenemas ka kinnisvarasektorisse, on täna veel selle kasutamise osas rohkem küsimusi kui vastuseid. Peamurdmist ei tekita niivõrd see, millist AI-lahendust kasutada, vaid kas ettevõtte andmed on üldse sellisel kujul olemas, et tehisintellekt neist midagi mõistlikku välja lugeda suudaks.
Enimloetud
1
Eduvõtmed on olemas, haara kinni! Lisaks: millised pealinna arendajad müüsid mais kõige enam uusi kortereid?
2
Eluasemeturu hoonefond paisub. Tervikturg elavneb, ent unustage laialdane hinnatõus, pigem ees paistab tühjade majade fenomen.
4
Ekspert: statistiline anomaalia - statistikaameti numbrite taga mingisugune tehingute struktuuri muutus, võrreldes aastatagusega
6
“Hetkel tegeleme detailplaneeringu muutmise protsessiga”
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Vaata, milliste investorite käes on võlakirjade jäme ots ja kui palju keegi neid märkis
Kompleks kerkib Pärnu legendaarse rannahotelli kõrvale.
Senise praktika baasilt ostja jõuõlg kasvab edasi ja terendumas on tühjade majade fenomen
Vaata, mis nurgakivi panekul toimus ja kes seal olid. Vaata, milline see hoone hakkab välja nägema väljast ja seest.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele