• 04.02.15, 11:03
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kindlustuslahendused ei rahulda vajadusi

Eesti Projektbüroode Liidu juhatuse esimees Merike Rannu ütles Äripäevale antud kommentaaris, et turul olevad kindlustuslahendused ei rahulda vajadusi.
AIK-Projekti juhataja Andres Juhani sõnul on nad oma erialase tegevuse kindlustanud ka vastutuskindlustusega.
Projekteerija vastutuskindlustus on Rannu sõnul vabatahtlik ja vajadus sellise kindlustusliigi järele suur ning võimalike tegevusest tulenevate riskide hajutamine äritegevuses ülioluline.
"Ka meie kliendid on seda mõistnud ning vastutusrikkamate objektide puhul sõlmitakse täiendavaid kindlustusleppeid juba konkreetsest objektist lähtuvalt, kuna tavapärase kindlustuslepinguga antav kate ei pruugi alati olla piisav," märkis ta.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Ta lisas, et parim kindlustusjuhtum on toimumata kindlustusjuhtum, sama seaduspärasus
nagu auto kaskokindlustuses või varakindlustuse valdkonnas. Kui mingil põhjusel peaks tellijale siiski kahju tekkima projekteerimises tehtud vigade pärast, on vastutuskindlustuse lepingu omamine oluline ettevõtte likviidsuse ning võimalike riskide hajutamise seisukohast.Samuti annab see tunnistust ettevõtte usaldusväärsusest, elujõulisusest, sisemisest organiseeritusest ning püüdest olla turul jätkusuutlik.Vastutuskindlustuse turul on aga kindlustusseltsidel pakkuda sisuliselt ainult üks toode, mis sageli ei rahulda ei sisu ega kindlustuspreemiate osas ei vastutuskindlustuse võtjat ega ilmselt ka kindlustusseltsi. Sellest tulenevalt oleks vajalik turgu mitmekesistada erinevate kindlustustoodetega, et oleks võimalik diferentseeritult kindlustada erinevat tüüpi objekte, anda võimalusi erinevateks kindlustusperioodideks jms.Lahenduse leidmiseks on Eesti Projektbüroode Liit kõnealuse teemaga aktiivselttegelemas.
 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 15.05.26, 11:34
Kaev ei sünni joonlauaga, sest maa all paneb asjad paika loodus
Kaevumeister Tarmo Hälvin ütleb, et maa all ei tööta miski joonlaua järgi. Ühel kinnistul tuleb vesi kätte viie meetri pealt, kõrvalkrundil võib sama tulemuse nimel kaevata poole sügavamale. Just ettearvamatus on see, miks salvkaevude rajamisel ei määra töö mahtu ainult rõngaste arv või augu sügavus, vaid pinnas, veesooned ja kogemus oskus seda kõike lugeda.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele