Test: Kas tunned oma tööl heaolu

Testi tulemuse saamiseks arvuta kokku enda poolt märgitud numbrid. Mida suurem on tulemus, seda suurem on heaolu. Kui su tulemus on aga alla 13 punkti, viitab see vähese heaolu ja negatiivse stressi, võimaliku depressiooni probleemile. Peaksid läbi mõtlema, mis sulle enam stressi muret tekitab ja kuidas seda muret lahendada oleks võimalik. Kui tunned seejuures nõutust ja jõuetust, pöördu abi saamiseks ka spetsialisti poole.

Mis on stress? Üldistades võib öelda, et stress on meie keha reaktsioon tulemaks toime erinevate uute olukordadega. See tähendab, et meie organism kaitseb ennast võimalike ohtude eest läbi peidetud reaktsioonide: elavneb närvisüsteem, südame ja hingamiselundite tegevus kiireneb (tõuseb pulss ja vererõhk), suureneb hapniku tarbimine, kasvab lihaspinge ja kehast vabaneb rohkem energiat. Tööstressina mõistame reaktsioone, mida kutsuvad esile töös esinevad olukorrad ja väljakutsed (töö sisust, töökorraldusest, töökeskkonnast tulenevad tegurid).

Tavapäraselt räägitakse stressist kui negatiivsest nähtusest, tegelikkuses ei ole aga stress meie jaoks üdini halb asi. Mõõdukas koguses stressi on hoopiski positiivne, sest see paneb meid tegutsema. Kui stressi aga ülemäära tekib, põhjustab see meie kehale ülekoormust ja hakkab tervisele liiga tegema.

Oluline on ära tunda negatiivset stressi. Stressi kogemine ja mõjud sõltuvad mitmetest teguritest, sealhulgas isiksuseomadustest, soost, vanusest, oskustest, teadmistest, eelnevatest kogemustest, terviseseisundist, sotsiaalsest toest jm. Oluline on aga teada, et stressi kogevad kõik inimesed, see ei ole üksnes nn nõrgemate inimeste probleem. Stressi ja sellega kaasnevaid probleeme ei tasu häbeneda.

Varajased negatiivse stressi hoiatusnähtud on peavalu, keskendumisraskused, seedimisprobleemid, ärrituvus, nõutus, rahulolematus, madal töökultuur, riskikäitumine (ülemäärane suitsetamine, alkoholi liigtarbimine või narkootikumide tarvitamine). Negatiivne stress ei kao iseenesest ära vaid sellega tuleb tegeleda. Kui me negatiivset stressi ära ei tunne ega selle leevendamisega ei tegele, siis võib stress süveneda ning tekkida depressioon või läbipõlemine. Depressioon ja läbipõlemine on mõlemad halvad nähtused. Depressioon kujuneb välja järk-järgult protsessina, mil inimene langeb üha sügavamasse masendusse. Läbipõlemise korral tunneb inimene ennast nii füüsiliselt kui psühholoogiliselt surmväsinuna. Seega negatiivne stress võib mõjutada meie vaimset ja füüsilist tervist. Viimase osas näiteks seostatakse stressiga südame-veresoonkonnahaigusi, ainevahetushäireid, luu- ja lihaskonnavaevusi, maohaavandeid ning pahaloomulisi kasvajaid.

Niisiis põhjust liigse stressiga tegelemiseks on piisavalt. Kuidas seda aga teha? Negatiivne stress, depressioon, läbipõlemine on kõik ravitavad, kuid selleks on tihti tarvis spetsialisti abi. Abi saavad pakkuda näiteks perearst, psühholoog, psühhiaater või terapeudid. Siiski ei ole minu sõnum see, et peaksid nüüd otsejoones arsti juurde pöörduma. Ehk on sul mõni hea sõber või sõbranna, keda usaldad ja kellega võiksid alustuseks oma muret jagada. Inimesel on oma loomuselt tarvis teistega suhelda ning ega asjata ei öelda, et jagatud mure on pool muret.