Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: vastav määrus on allkirjastatud ning läheb üles Riigi Teatajasse.
Määruse allkirjastamine oli esialgselt planeeritud juba märtsi algusesse. Kredexist saadud viimase info kohaselt võtsid ministeeriumil aega kooskõlastused erinevate osapooltega. Korteriühistutele mõeldud rekonstrueerimistoetusi on struktuurivahenditest planeeritud 102 mln eurot perioodiks 2014-2020. Toetusi jagatakse korterelamute soojakindlamaks muutmiseks ning energiatõhususe suurendamiseks läbi Kredexile esitatud taotluste.
"Määruse avaldamine võib aega võtta 3-5 tööpäeva ja peale seda anname teada täpse aja, mil taotlusi vastu hakatakse võtma," kommenteeris avalike suhete osakonna peaspetsialist Maarja Gavronski. "Sel aastal prognoosime suurusjärgus 150-200 taotlejat, kuid kas kõik jõuavad juba sel aastal ka ehitama asuda, sõltub juba sellest, millises faasis ollakse projektide planeerimisel ning kui ambitsioonikad need on."
Gavrinoski sõnul plaanib ministeerium määruse laiemat kommunikatsiooni uude nädalasse. "Siis, kui saame täpsemalt rääkida ka reaalselt taotluste vastu võtmisest."
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
AS Toode müügijuhi Erki Loigomi hinnangul on Kredexi toetuse abil korterelamute energiatõhususe tõstmiseks mõeldud ehitustööde viieaastane garantiinõue hea, sest puhastab turu isehakanud katusepanijatest.
Kredexi rekonstrueerimistoetus korterelamutele paneb ehitajale nõude anda töödele minimaalselt 5aastane garantii, Proofex OÜ juhatuse liikme Ken Kenkmanni arvates on ka sellest vähe.
Kredexi korterelamute rekonstrueerimistoetuse uusi tingimusi tutvustaval infoseminaril jäi kõlama uues määruses lisandunud garantiinõue tehtud ehitustöödele, mis võib muuta korteriühistule raskeks ehitaja leidmise. Küsitlus näitas, et vaid 30% ehitusettevõtetest on valmis pakkuma 5aastast garantiid.
Eile toimunud Kredexi korterelamute rekonstrueerimistoetuse uusi tingimusi tutvustaval infoseminaril tekitas kõige enam küsimusi tehnilise eksperdi kaasamise nõue ning toetuse taotlemise välistamine juhul, kui plaanitakse teha ka kõige väiksemaid ümberehitusi.
Korteriühistud on erinevad: ühes veereb elu tegusa juhatuse eestvedamisel nagu hernes, teisel on kõik ligadi-logadi: remonditööd, mis ette võetakse, kipuvad venima jääma, trepikojad on räpased, majaümbruse heakord jätab soovida ja majaelanikud nurisevad. „Kui on näha, et asju kuidagi järje peale ei saada, tasub ehk kaaluda lepingu sõlmimist mõne haldusfirmaga,“ ütleb Ronald Tõnisson, korteriühistute haldusteenust pakkuva Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht.