Aira Tammemäe • 30 märts 2015
Jaga lugu:

Korteriühistute Liit: huvi majad korda teha on suur

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul on olnud rekonstrueerimistoetuse määruse kohta ühistute hulgas huvilisi ja küsimusi väga palju.

KredEx alustab vastuvõetud määruse alusel 102 miljoni euro jagamist 1.aprillil, mil avatakse uus taotlusvoor. "Loodan, et paljud kasutavad kohe võimalust, sest raha prognoositakse 1000 majale ja kui see otsa saab ei tea veel keegi, kas tuleb ka lisa. Seetõttu oleks mõistlik võimalikult kiirelt tegutseda, et reele jõuda," soovitab Mardi

Tema sõnul on korteriühistute sees kõige pikemajalisem ja keerulisem inimeste veenmine ja selgitamine kogu renoveerimisega kaasnevast. "Oluline on kõik detaliselt lahti kirjutada ja majaelanikele selgita, milliseid töid tehakse, kui suur on energisääst, kui pikaks ajaks võetakse pangalaen, kas majandamiskulude maksed tulevikus suurenevad või säästetakse küttekuludelt nii palju, et maja saab korda ja maksed ei suurene? Need teemad peavad olema selged," toob Mardi välja kõige keerulisemad eeltööd toetuse ja laenu taotlemisel.  Tema sõnul on ühistuid, kes on pidanud vaeva nägema inimeste veenmisega üle 3 aasta. "Oluline on ka uus eelmisel aastal jõustunud seadusemuudatus. Mille kohaselt hoone ajakohastamiseks, ehk siis rekontsrueerimiseks, peab olema kvalifitseeritud häälteenamus, mis lihtsas keeles tähendab, et samaaegselt peavad poolt olema enamus maja korteriomanikud tingimusel, et neile kuulub ka kaasomandi mõtteliste osade enamus. Ennem selle sätte jõustumist oli võimalik rekonstrueerimisotsus langetada korduskoosolekul ka näiteks vähemuse nõusolekul," juhib Mardi ühistute tähelepanu juriidilistele nüanssidele.

Uues määruses on palju uusi põhimõtteid, näiteks tehniline konsultant, ranged nõuded ventilatsioonile. "Kui on ületamatuid probleeme, siis saab seda loodetavsti muuta ka hiljem, oluline, et palju maju kvaliteetselt korda tehakse," arvab Mardi.

Eelnõust tulenev tehnilise konsultandi põhimõtet Korteriühistute Liit üldiselt küll toetab, kuid ühistute juhte murelikuks selle kohustuslikkus. "Oleme seisukohal, et parim lahendus oleks ühistute endi pädevuses, kas soovitakse tehniline konsultant palgata või mitte. Samuti leiame, et tehnilise konsultandi koolitus peaks olema ennekõike just suunatud korteriühistu juhtidele, kes ise soovivad oma kodumaja renoveerida," seisab Korteriühistute Liidu poolt koostatud märgukirjas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. "Eestis on tuhandeid renoveeritud maju, mis näitab, et ühistud saavad renoveerimisega hakkama ka ilma kohustusliku tehnilise konsultandita."

Samuti on liidul kahtlusi, kuivõrd määruses reguleeritud ventilatsioonile esitatavad nõuded on reaalselt teostatavad. "Leiame, et oluline on välja töötada täiendavaid tehnilisi lahendusi, sest korteritesse paigaldatavad torustikud võivad osutuda korteriomanikele liialt koormavaks ning seetõttu hääletatakse elamu rekonstrueerimise vastu," on Korteriühistute Liit märkinud. 

2015 aasta alguse seisuga on Eestis registreeritud üle 11 000 korteriühistu. Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteriühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Jaga lugu:
KINNISVARA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad kinnisvarauudised igal nädalal enda postkasti.

Kinnisvara.ee toetajad:

Eva Kiisler
Eva KiislerEhitusväljaannete juhtTel: 56 600 050eva.kiisler@aripaev.ee
Sandra Malvik
Sandra MalvikEhituse ja kinnisvara konverentside korraldajaTel: 58 552 554sandra.malvik@aripaev.ee
Kristi Kool
Kristi KoolKinnisvarauudised.ee toimetajaTel: 53 003 098kristi.kool@aripaev.ee
Rivo Habakuk
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 56 861 806rivo.habakuk@aripaev.ee