Autor: Aira Tammemäe • 9. aprill 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Turvatöötajaid on Eestis rohkem kui politseinike

Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja, politseikolonel Joosep Kaasiku sõnul on turvatöötajaid Eestis rohkem kui politseinike.

"Turvatöötajaid  on kokku ca 5000, politseinikke täna juba vähem. Meie eelarve on täna umbes sama suur, kui turvaettevõtetel kokku," tõi Kaasik näited tänasel Äripäeva Turvakonverentsil.

Vastates küsimusele, kas turvaettevõtted võiksid olla avaliku korra tagajad, vastas Kaasik resoluutselt: "Turvaettevõtted on igal juhul avaliku korra tagajad ja on seda juba täna. Kui juba turvameeskond seisab objektil  ja ka mitte midagi ei tee, siis see on meie jaoks juba ennetustöö". Sama toime on ka vastaval märgistusel. "Me ju valvame selleks, et sinna objektile keegi ei tuleks," tõi Kaasik välja turvaettevõtete teise olulise rolli.

Eraldi rõhutas Kaasik turvaettevõtete tugevust just tehnilise kompetentsi loojatena. USS Security juhatuse esimees Meelis Krämann lisas veel näite autopargist, mis kindlasti on eraettevõtetel politseist parem ja tõhusam.

Mis õigus on turvatöötajal täna avalikus ruumis? "Turvatöötajal on „igamehe õigus“. Turvamees ei saa tegelikult suurt enamat ette võtta kui tavaline kodanik. Jõu ja sunni kasutamine on riigi monopol ja seda ei saa keegi teha," kirjeldas Kaasik. See on üks konflikti koht, mis tekitab arutelusid. "Peame hoidma erinevaid rolle lahus," on Kaasik veendunud. "Et tagada avalikku korda, peab meil selleks olema ka vastav õigus," on Krämann seisukohal. "Üks oluline muudatus, mis seadusandluses tuleb teha on turvaettevõtetele antakse konkreetne roll ka avalikus ruumis. Et meil oleks tõesti õigus tulla ja näiteks lärmakaid noori korrale kutsuda. See peab olema antud õigus ja olema teada ka avalikkusele," tõi Meelis Krämann välja turvaettevõtete ootuse. Kaasiku sõnul on oluline tagada, et politsei ja turvaettevõtete töötajate väljaõpe ja oskused oleksid sarnanased. Siin on sees ka politsei järelvalve funktsioon, et tagada ühtlane tase.

Paljudes riikides on teada, et mingi regulaarsusega saavad politsei ja turvaettevõtted kokku ja räägitakse läbi, mida saab teha avalik sektor ja mida eraärid turvalisuse tagamsieks konkreetses piirkonnas. "Juba täna osutavad turvafirmad teenust kohalikele omavalitsustele. Siin ma näen suurt koostöö võimalust," viitas Kaasik ja tõstatas ka arenguküsimuse: "Kas meil on võimalik asju nii korraldada, et saakime infot vahetada kiirelt. Näiteks kas saame kaamera pilti üle võtta. Oluline, et me saaksime seda infot teatud olukorras kasutada."

Turvafirmade roll avaliku korra tagamsiel on juba täna suur näiteks avalikel suurüritustel ja spordivõistlustel. "Näiteks viimaste osas oleme väga hästi hakkama saanud. Riiklikud ressursid on pigem reservis, peamine roll on siin olnud ja on ka edaspidi turvaettevõtetel," tõi Kaasik näite.

Mõned näited, mis jäid Turvakonverentsil kõlama Eesti Politsei ning turvaettevõtete koostööst tulevikus:

Teatud objektide valve üleandimine turvaettevõtjale, näiteks endise presidendi turvalisuse kaitse;Otsingu- ja päästetöödesse kaasamine;Väiksemate mõlkimiste puhul võiks olla sündmuse fikseerimine ka turvaettevõtetele jõukohane;Korralekutsumine avalikus ruumis koos võimalusega anda hoiatusi.

 

 

Jaga lugu
Kinnisvarauudised.ee toetajad:
Teeli RemmelgKinnisvarauudised.ee juhtTel: 51 23 770
Siim SultsonReporter-toimetaja Tel: 53 330 651
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 58 361 474