Kuidas Soomel õnnestus tagada eluasemete kättesaadavaus?

Eesti avalik sektor on asunud innukalt võitlema elamispindade kriisiga Euroopas. Selle asemel, et tegeleda probleemiga seal, kus see on terav ehk Barcelonas, Amsterdamis, Viinis või Berliinis, haaratakse härjal sarvist mingil põhjusel Eestis. Eestis elamispindade kättesaadavuse kriisi ei ole, kirjutab kinnisvaraanalüütik, -konsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark vastulauses Advokaadibüroo RASK partneri ja vandeadvokaadi Ramon Raski artiklile.

Eluasemekriis ei ole pelgalt Euroopa suurlinnade mure, vaid mõjutab üha enam ka Eestit. Advokaadibüroo RASK partner ja vandeadvokaat Ramon Rask tõdes Äripäeva kinnisvarakonverentsil esindes, et juba 2026. aastal saame näha esimesi regulatiivseid samme elukondliku kinnisvara kättesaadavuse parandamiseks.

Hõre linnaruum, hoogne valglinnastumine ja süvenev segregatsioon rikuvad eluasemeturgu ning muutuvad julgeolekuohuks, nendivad Tallinna linnaarhitekt Andro Mänd, Reterra tegevjuht Reigo Randmets ja RASK partner ja vandeadvokaat Ramon Rask. Oma pitseri vajutab siia turu pöörisesse viiv hooneteuputus.

Ventilatsioonisüsteemid kuuluvad tänapäevaste hoonete toimimise loomuliku ja vältimatu osa hulka, kuid nende tegelik mõju energiakulule ja sisekliimale jääb sageli tagaplaanile. Kinnisvara haldamisel keskendutakse enamasti nähtavatele kuludele nagu küte ja elekter, samal ajal kui ventilatsioon töötab pidevalt ning märkamatult, mõjutades nii hoone energiatarvet kui ka seal viibivate inimeste heaolu.