Tuleohutus: juhi sagedaseim soov täna on saada inspektor kaelast ära

Tuletark OÜ tuleohutusspetsialist Rivo Neuhaus rääkis kinnisvarauudised.ee Tuleohutuse Aastakonverentsil 2015, millest ettevõtete enesekontrolli plaan võiks koosneda.

"Minu praktika näitab, tootmisettevõte teab, et iga seisak tähendab rahalist kahju. Ettevõttes tuleks kokku leppida, mis tase oma ettevõtte tuleohutuspoliitikas eesmärgiks seatakse: kas see, mida nõuavad õigusaktid või midagi enamat, sest tihti ei pruugi ainult normide täitmine kindlustada soovitud ohutustaset. Toonitan, et iga töötaja kaasamine tuleohutusse on sealjuures ülioluline. Inimesed peavad ise vahetult osalema tegevustes. Kahjuks täna on kõige sagedasem tootmisettevõtte juhi vastus: "Tehke nii, et inspektor rahul oleks"." 

"Ettevõtte tuleohutusalane enesekontroll võiks olla tegevus, mis ei kesta mingi kindla lühikese perioodi, vaid on 95% kogu tööst. Kahjuks seda kohtab vähe," tõdes Neuhaus.

Ta lisas, et enesekontrolli aruanne võiks olla kuni 5% kogu tööst, aga sellega tegeleb vahetult enne 31. märtsi 95% protsenti ettevõtetest. "Sel ajal ma siis muudkui saan kõnesid, et kuidas ma seda plaani täitma pean. See tähendab tegelikult, et neid andmeid ei koguta järjepidevalt, neid andmeid pole," märkis ta.

Neuhaus tõdes, et mujal maailmas räägitakse enesekontrolli plaanist väga palju. Mujal riikides kasutatakse küll rohkem terminit "tuleohutuse juhtimine või korraldamine ettevõttes või ametis".Kokkuvõtvalt ütles Neuhaus, et enesekontrolli plaan on tegevuste kompleks, mis tagab järjepidevalt tuleohutusega tegelemise ja välistab olukorra, kus enesekontrolli aruannet koostades hakatakse alles mõtlema, mis olemas on ja millega peaks tegelema.

Enesekontrolli plaan võiks ideaalis koosneda järgmistest märksõnadest: - võiks anda vastuse küsimustele - mis ja mida. Mis on olemas? See võib tunduda naljakas, aga mina tihti ei naera objektil. Nt metallist kandekonstruktsioonid tuleks katta spetsiaalse tuletõkkevärviga, aga objekti valdaja ei ole teadlikki, et tal sellised konstruktsioonid olemas on. Ei teata üldse, millega tegelema peaks. Nt tehakse vaheseinu ja selle tulemusena kaob mõni andur ära. Järgmisena tuleb kaardistada - mida peab tegema. Alles siis, kui on olemas detailne ülevaade sellest, mis olemas on, saab hakata vaatama, millised nõuded seab õigusakt, standard, tootja jne. - peaks vastama küsimusele - kus. Soovitan koostada konkreetse plaani-kaardi, kuhu on kantud peale kogu tuleohutusega seonduv oluline info ja asukohad. Selliselt on ülevaade nii valdajal kui ka hooldajal ning töötajate vahetumisel säilib järjepidevus. - protseduur võiks vastata küsimusele - kuidas. Nt koostada juhised, kontrollnimekirad (check-list). Soovitan kasutada ka moodsaid appe. Neid Eestis veel selles vallas palju ei kasutata, aga maailmas küll, näiteks isegi voolikukappidega. Info peaks siis kokku jooksma programmi. Mina rõhutan ise check-listide teemat. - kes neid asju teeb ja millal teeb? Kehtib põhimõte: konkreetne inimene, konkreetne tähtaeg, konkreetne tegevus. Nt küttesüsteemide (elektrikütte) eest vastutab tootmisjuht. Aga nt meistri ülesandeks on iga päev jälgida, et evokatsiooniuksed toimivad.. Kellele ja mida? Kellele (päästeamet, juhtkond). Kes, millist aruandlust tahab? Millises kanalis infot tahab? Paber, pilv, dropbox, google drive, rakendusprogramm (nt saab selle ühildada laohaldustarkvaraga). Tihti varahaldusprogrammid võimaldavad seda. Et tuleohutuse haldamine oleks ühes kohas. Kui hooldusest jäävad maha aktid, siis meie oleme teinud nendest objekti üldise hoolduspäeviku (nn objekti pass). Siis on infokillud koondatud ühte dokumenti: suitsuluugid, sprinkler jne, jne. Panna konkreetselt paika ka, millal neid tegevusi tehakse.   - seondub ettevõtte tuleohutuspoliitikaga. Kas tehakse need asjad ise või siis palgatakse pädev ettevõte. - Tuleohutuspoliitikat ettevõttes saab teha ka sammhaaval ja see seondub ka eelarvestamisega. Kui palju antakse otsustajale otsustusõigust - mis saab ise ära korraldada ja mida suuremas ringis läbi arutada. Kui pikaajalises planeerimises on möödalask, siis juhtub see, et nt suure mahuti ümberpumpamise töödega seonduvad kulud tulevad ootamatult. - kokkulepitud tuleohutuse tase. Enamasti tehakse nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik.

* kaardistamine

* visualiseerimine

* reeglid, juhised

* vastutajad

* aruandlus, infoliikumine

* puuduste kõrvaldamine

* eelarvestamine

* tuleohutuspoliitika

 

Jaga lugu:
Seotud lood
KINNISVARA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad kinnisvarauudised igal nädalal enda postkasti.

Kinnisvara.ee toetajad:

Enimloetud
Eva Kiisler
Eva KiislerEhitusväljaannete juhtTel: 56 600 050eva.kiisler@aripaev.ee
Sandra Malvik
Sandra MalvikEhituse ja kinnisvara konverentside korraldajaTel: 58 552 554sandra.malvik@aripaev.ee
Kristi Kool
Kristi KoolKinnisvarauudised.ee toimetajaTel: 53 003 098kristi.kool@aripaev.ee
Rivo Habakuk
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 56 861 806rivo.habakuk@aripaev.ee