Ministeerium: muutub ehitiste tuleohutuse määrus

Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimisosakonna nõunik Mari Tikan rääkis kinnisvarauudised.ee Tuleohutuse aastakonverentsil 2015, et muutmisele läheb määrus, mis käsitleb ehitiste tuleohutust.

Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määrus nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ on Tikani sõnul ilma muudatusteta kehtinud üle kümne aasta. Samas on aga olukord ehitusturul muutunud: kasutusel on uued tehnoloogiad, turul on uued ehitusmaterjalid, ohutuse tagamine on võimalik erinevate meetoditega jne. Seetõttu on siseministeerium algatanud määruse nr 315 muutmise, et regulatsiooni uuendada vastavalt muutunud olukorrale ning võimaldada senisest enam kasutada ohutuse tagamisel analüütilist tõendamist.

"Selle aasta juulist hakkab kehtima uus ehituseadustik ja ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded kehtestatakse sisuliselt uuesti. See tähendab, et praegu kehtiv määrus saab uue nimetuse ja numbri, kuid sisu jääb samaks. Määruse muutmise idee sai alguse alles möödunud sügisel. Ja väga suure üllatusena tuli, et riigikogu väga kiiresti menetles selle ka ära. Sisuliselt jääb juulis kehtima hakkav praegu veel samaks, mis kehtib praegu. Seal on muudetud mõni pealkiri ning paar sisemist viidet. Ja on lisatud evakuatsiooni ossa sisse nõue, et arvestada tuleb ka liikumispuuetega inimestega. Seega palju praegu midagi ei muutu, aga paari aasta pärast on kavas muuta ka ehitiste tuleohutusnõete määrus põhjalikumalt," rääkis Tikan.

Praegu kehtiva ja juulis kehtima hakkavas määruses puuduvad nt tuleohutusnõuded elektiripaigaldisehitistele ning kütte- ja ventilatsioonisüsteemidele. Nendele süsteemidele oleks vaja ka sätestada tuleohutusnõuded nende ehitamisel ja paigaldamisel. Ja samuti on vaja tuleohutusnõudeid sisustusmaterjalide osas, see tuleb Tikani sõnul ka paari aasta pärast määrusesse sisse.

Ka praegu kehtivas määruses on lubatud tuleohutust tõendada "analüütiliselt". Mis see on, seda pole määruses avatud täpsemalt. Uus määruses on kavas sellekohta avada rohkem sisu ja Tikan loodab, et tuleb juurde ka juhendmaterjal.

Millised ideed olid uue seaduse koostamisega seoses veel ministeeriumis laual?

* Isik, kes teeb tuletõkketöid, peab vastutama ka oma töö eest. Äkki teha seda läbi kohustusliku kutse, kutsenõuete?

* Idee, et teatutd hoonetes peavad tulekahjuandurid olema pidevas elektritoites, eriti sotsiaalsetel elupindadel. Paljud tulekahjud on sotsiaalselt mitte väga hästi toime tulevate inimeste eluhoonestes.

* Korstnapühkijad soovisid, et neil oleks igas olukorras, igas hoones pääs katusele.

* Evakuatsiooninõuded. Juba tehakse vahet horisontaalsel ja vertikaalsel ja etapiviisilisel ja üldevakuatsioonil. Kas see oleks kõik mõtekas uues määruses lahti kirjutada. Kui palju saaksid ehituslikud nõuded sellele kaasa aidata?

* Ehituslikud tuleohutusnõuded kehtivad uutele hoonetele, aga evakuatsiooninõuded absoluutselt kõikides hoonetes, olenemata ehitusaastast.

* Määruses praegu lisadena on antud piirväärtused, need tuleks üle hinnata. Projekteerijad saavad natuke rohkem mõelda-nuputada. Kas nt maksimum on pandud õige koha peale. Ootame koostööd siin ka eelkõige Sisekaitseakadeemialt ja Tallinna Tehnikaülikoolilt.

* Piirmäärade muudatused võiksid toetada ideed, et kui eesmärk on "tuleohutu ehitis", et on igalt poolt võimalik kindlalt evakueeruda tulekahju korral.

* Puidu kasutamise suurendamine ehituses. "Saanud minu töös märksõnaks ehitise tuleohutusnõuete muutmise juures. On soov kasutada puitu rohkem. Puit on väga hea ehitusmaterjal," ütles Tikan.

* Siseministeerium ja TTÜ võrdlesid naaberriikide tuleohutusnõudeid ja ei lugenud välja, et raskem on kasutada puitehitisi Eestis, aga seal tuleb mängu see tundmatu "analüütiline tõendamine". Et puitehitist ei saa praegu Eestis määruse kohaselt teha 8-korruselist, küll aga saab seda teha väljapool määrust tõendades ehitise tuleohutust analüütiliselt.

* Tikan esitles konverentsil pilte puithoonest Zürichis. See on Tamedia AG hoonet, selles ehitises ei olnud isegi mitte raudnaelu kasutatud. Kõik oli vaid puit ja puitkonstruktsioonid. Isegi kandekonstruktsioonid on vaid puidust. See hoone on 6korruseline.

* Tuleohutus on tagatav ka korralduslike nõuetega. Kuidas seda teha? Esiteks muinsuskaitse all olevad objektid. Seal võiks teha erisusi, et oleks tagatud vana vesiveski kasutamine puidust elementidega. Samuti saab määrata ruumide asukohta - kas see on siis ehituslik või korralduslik nõue?.

* Temaatika seoses telklinnakutega. Nt õllesummeri, rändtsirkuse telklinnakud. Seal on suured telgid püsti. Kas telk on ehitis või mitte? Kas peame ka sellistes ajutiselt rajatud katusealused ära reguleerima? Et inimestel oleks seal ohutu.

* Kas haiglates ja hoolekandeasutuses saame määrata palju võiks olla voodeid ja kuidas paigutatud?

* Eesti ja Sveits tegid koos kasuliku koostööprogrammi ravi- ja hoolekandeasutuste tuleohutuse suurendamiseks. Koostati head õppematerjalid asutuste personalile. Ja osteti ka lohistid, mis käivad liikumisvõimetu inimese voodi madratsi all ja ka see on evakuatsioonivahend. Kas selliste lohistite olemasolu peaks olema kohustuslik tulevikus?

* Tikan märkis, et suve lõpuks tahab ministeerium sisuliselt uue tuleohutusnõuete määruse eelnõuga enam-vähem valmis jõuda. "Minule võib alati uusi ideid pakkuda, minu e-mail on avalik," märkis Tikan ja lisas, et ta soovib, et järgmise aasta alguseks oleks valmis ehituslike tuleohutusnõuete tekst koos piirmäärade ja juhendmaterjalidega. "Täna olen väga positiivselt meelestatud, et see 2016 II kv ka kehtestatakse," ütles Tikan ja toonitas mitu korda: "Tuleohutusõiguse areng on seotud ka väga tugevalt siseturvalisusega. Päästeameti visioon aastaks 2020 on, et "igaühe kaasabil on vähenenud meie tuleohutus Põhjamaade tasemele. See on meie kõigi koostöö, kõik me oleme osa ohutusest". 

Kes soovib meie vabariigi tuleohutusõiguse teemadel kaasa rääkida, võib kirjutada mari.tikan@siseministeerium.ee

 

 

 

 

Jaga lugu:
Seotud lood
KINNISVARA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad kinnisvarauudised igal nädalal enda postkasti.

Kinnisvara.ee toetajad:

Enimloetud
Eva Kiisler
Eva KiislerEhitusväljaannete juhtTel: 56 600 050eva.kiisler@aripaev.ee
Sandra Malvik
Sandra MalvikEhituse ja kinnisvara konverentside korraldajaTel: 58 552 554sandra.malvik@aripaev.ee
Kristi Kool
Kristi KoolKinnisvarauudised.ee toimetajaTel: 53 003 098kristi.kool@aripaev.ee
Rivo Habakuk
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 56 861 806rivo.habakuk@aripaev.ee