Kellele kuulub Eesti mets?

Eile avalikustas "Pealtnägija" Eesti suuremad metsaomanikud, enamus on esindatud ka Äripäeva Rikaste TOPis.

Kui Eesti metsale tinglikult hinnasilt külge riputada, on selle väärtus jämedalt keskmise hinna alusel arvutades 5,5 miljardit eurot. On vähe teada fakt, et lausa pool sellest rikkusest kuulub erakätesse.

"Pealtnägija" loost selgus, et Eesti kümnele suurimale maaomanikule kuulub 250 000 hektarit ehk umbes Moskva linna suurune territoorium.

10. Andras Kaasik

Metsaärimees, kellele koos äripartner Ilmar Tanilsooga kuulub peamiselt Jõgevamaal ja selle ümbruses 13 700 hektarit metsa. Avalikkuses on Kaasik rohkem tuntud alpinistina, olles tänavu jaanuari seisuga Alar Siku kõrval ainus eestlane, kes vallutanud kõigi seitsme kontidendi kõrgeimad mäetipud, sh Mount Everesti. Kaasiku sõnul on mets investeering tulevastesse põlvkondadesse, ta loodab, et lapsed selle ükskord üle võtavad. Neil on Tanilsooga kahe peale kokku seitse last.

9. Mati Polli

Ettevõtja, kellele kuulub 10 000 Lilleküla jalgpallistaadioni jagu metsa. Polli on selle edetabeli tuntuim nimi. Ta sattus omal ajal Eesti rikkamate inimeste hulka, kui müüs koos kompanjonidega ligi 2 miljardi krooni eest eduka metsafirma Sylvester skandinaavlastele ja pärast käis maksuametiga kirglikult kohut. Äripäev paigutas Polli rikaste edetabelis 34. kohale ning hindas tema vara väärtuseks 66,6 miljonit eurot. Praegu on Polli muude äride kõrvalt ka Riigimetsa majandamise keskuse ehk RMK nõukogu esimees ja talle kuulub koos kaasaktsionäridega läbi erinevate firmade 14 000 hektarit. Kusjuures välja on kukkunud nii, et selle hulgas on suur osa ühest pisikesest vallast. Õru vallas omab Polli rohkem maad kui Eesti Vabariik.

„Ma arvan, et tema rikkuse aluseks on see, et ta on kunagi olnud metsakorralduskeskuse juhataja. Ta on väga palju infot valdanud,“ märkis Aarne Kask kommentaariks.

"Pealtnägijale" ei soovinud 63aastane Polli oma metsast rääkida, põhjendades, et isa õpetas teda rahaasjadest mitte kõnelema.

8. Rootsi erametsa omanikke ühendav ettevõte Södra

See firma omab Eestis 15 000 hektarit metsa, mis on sama palju kui Ülemiste järve pindala. 1998. aastast Eestis tegutsevale rahvusvahelisele tegijagale kuulub veel 15 000 hektarit Lätis ja 10 000 hektarit Rootsis.

Södra on maailma mastaabis arvestatav tselluloositootja ja nende kolme vabrikusse läheb ka osa Eesti paberipuidust. Kuigi võiks arvata, et Eestis on odavam puit kui Skandinaavias, siis firma juhatuse liikme Claes Svenssoni sõnul see alati nii ei ole.

7. Ants Aidla ja Jüri ning Enn Külvik

Neile kuulub Tallinna linna jagu metsa ehk 16 000 hektarit.

Meestele kuuluv Lemeks Grupp koondab 22 tütar- ja sidusettevõtet, kus töötab ligi 700 inimest Eestis, Lätis, Prantsusmaal ja Suurbritannias. Gruppi kuulub nii metsamajandus-, puidutööstus- kui ka põllumajandusettevõtteid. Ainult e-kirja teel küsimustele vastav Aidla teatab, et nende kontsernis algab töö metsamajandamistest ning lõppeb saematerjalist näiteks aiamajade tegemisega. Ehk protsessis ollakse puu-idust kuni valmis produktini, ülejäägid lähevad graanuliteks. Kolmest omanikust üks on ka leitav Äripäeva rikaste edetabelis- Jüri Külviku varanduse väärtuseks hindab leht 49,9 miljonit eurot.

6. Dasos Capitali Luksemburgi fondid

Nad alustasid Eestis aktiivset kokkuostmist alles viis aastat tagasi. Luksemburgi fondidel on Eestis kolm firmat, millel on kokku 18 600 hektarit. Eesti firmade juhatusse kuulub Sami Veijalainen, kes teatab e-kirja vahendusel, et Dasos Capitaliga seotud fondide ja varade väärtus erinevates riikides on umbes 400 miljonit eurot. Omanikud on pensionifondid ja teised investorid. Et tegu on soliidse seltskonnaga, näitab, et nende seas on Euroopa Investeerimispank 60 miljoni euroga, kes enda aruandluses toob välja, et Eestisse jõudis sellest 3,6 miljonit.

5. Roger Puit AS

Sellele ettevõttele kuulub metsa 19 000 hektarit ehk 1000 Tallinna lauluväljakut. Roger Puidu taga on Margus Meimer, kes alles juulis müüs 50 % oma firmast Graanul Investile. Tehingu väärtust ei ole Meimer nõus avalikustama, aga teatab, et müüki ajendas soov oma elutöö viljadest osa saada. Omakorda Graanul Investi taga on Äripäeva rikaste edetabeli 8. koha omanik Raul Kirjanen ja 12. koha mees Anders Anderson, kelle vara väärtuseks hinnatakse kokku 251,7 miljonit eurot. Ärihiiud tegelevad praegu aktiivselt metsa kokkuostuga- nii et pole imekspandav kui saate eetrissemineku ajal on nende valdused märkimisväärselt kasvanud.

4. OÜ Metsagrupp omanikud Urmas Rahnel ja Toomas Aab

Neile kuulub 28 000 hektarit. Mehed kinnitasid, et on metsaga süsteemselt tegelenud juba 18 aastat, kavatsevad maad jätkusuutlikult majandada ja müüa ei plaani. Kahe mehe varade väärtuseks hindab Äripäev 25,8 miljonit eurot.

3. Metsamaahalduse ja Põlluvara 36 000 hektariga

Firma enamusaktsionär on mulgi miljonär Aivar Berzin, keda tuntakse Vestman Grupi suuromanikuna. Äripäeva hinnangul on Berzin Eesti rikaste edetabelis 28. kohal ja tema varade väärtus on 72,1 miljonit eurot. Berzin kaamera ette tulla ei soovi ja saadab asja kommenteerima Metsamaahalduse juhataja Taavi Raadiku, kellele kuulub firmast 20% ning kelle vara väärtuseks hindab Äripäev 14 miljonit eurot. Raadik jääb samas napisõnaliseks, märkides, et nii suure hulga metsa kokkuost on suure töö vili ega soovi ka hinnata metsa koguväärtust.

2. OÜ Tornator

Neile kuulub 52 000 hektarit ehk umbes poole Hiiumaa suurune lahmakas. Firma tagant leiame soomlased, kes hindavad endale Eestis kuuluva metsa ja maa väärtuseks ca 90 miljonit eurot.

Soome suuruselt kolmas metsaomanik Tornator OYJ lõi Eestis samanimelise tütarfirma seitse aastat tagasi. Lihtsalt öelda on emafirma taga 60% ulatuses läbi fondide soome pensionärid ja 40%-ga maailma üks suurim puidutööstuskontsern Stora Enso. Siinset turuhinda arvestades ollakse tuleviku suhtes vägagi optimistlikud.

Eesti ja Soome kõrval tegutseb Tornator ka Rumeenias. Kõigis maades on eesmärk laias laastus üks ja sama – kasvatada ja majandada metsa kohalikele metsalagentusfirmadele raieõiguste müümiseks

1. Eesti riik

Riigile kuulub 1,5 miljonit hektarit, sellest 1,1 miljonit metsa, mis on ca neli korda rohkem kui eelmised üheksa kohta kokku. Kurioosne detail on, et riigi osa suureneb, sest maad sõna otseses mõttes kasvab juurde! Aarne Kase rakendus näitab, et riigimaad on viimastel aastatel juurde tekkinud kokku sadu hektareid ja seda just veekogude äärealadel. Muutus on tingutud kahest faktorist. Esiteks maapind tõuseb ja madalad veealad kasvavad kinni. Ja teiseks kaarte on uute elektrooniliste vahenditega täpsustatud.

Vaata "Pealtnägija" 30.09 saadet SIIT

Autor: aripaev. ee

Jaga lugu:
KINNISVARA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad kinnisvarauudised igal nädalal enda postkasti.

Kinnisvara.ee toetajad:

Eva Kiisler
Eva KiislerEhitusväljaannete juhtTel: 56 600 050eva.kiisler@aripaev.ee
Sandra Malvik
Sandra MalvikEhituse ja kinnisvara konverentside korraldajaTel: 58 552 554sandra.malvik@aripaev.ee
Kristi Kool
Kristi KoolKinnisvarauudised.ee toimetajaTel: 53 003 098kristi.kool@aripaev.ee
Rivo Habakuk
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 56 861 806rivo.habakuk@aripaev.ee