Eesti kinnisvaraturg jaguneb jätkusuutlikkuse järgi tinglikult kolmeks: rahakeskused, lootustandvad ja lootusetud alad, märkis Pindi Kinnisvara partner Peep Sooman.
Ta sõnas, et kinnisvaraturu kontekstis pole mõtet rääkida Eesti ühtsetest suundumustest, kuna isegi alla 100kilomeetrised vahed võivad tähendada kümnekordseid hinnaerinevusi.
„Esimene grupp, mis paljude jaoks ongi justkui terve kinnisvaraturg, hõlmab pea tervet Harjumaad ja Tartu linna. Need on alad, kus käib aktiivne majandustegevus, luuakse lisandväärtusi, kus tööandjatel on võimalust ja motivatsiooni palgata uusi inimesi ja neil omakorda soetada endale kinnisvara,“ loetles ta.
Teine grupp ehk lootustandvad alad on Soomani sõnul enamus maakonnakeskusi ja kuurortpiirkondi nagu näiteks Viljandi, Rapla, Jõhvi jt ning Läänemaa, Lääne-Virumaa, Pärnumaa ja Saaremaa suvituspiirkonnad. „Neis kas käib piisavalt suur iseseisev majandustegevus või on piirkonnad ise nii palju atraktiivsed, et raha soovib sinna mingil määral voolata,“ selgitas ta.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele