Kinnisvarahalduse küsimus number üks: teenuse sisu ja ulatus

„Eesti turg on ärikinnisvara haldamise osas veel välja arenemata. See tähendab, et turuosalistel on haldusteenusest erinevad arusaamad ja esineb ka valesid ootusi ning väärarusaamu haldusteenuse sisu kohta, millest tuleks üle saada,“ rääkis Niinemägi.

Tema sõnul juhivad turu kasvu ja teenuse arengut laiemalt asjatundlikkus ja spetsialiseerumine . Vaja on, et kasvaks professionaalsete investorite hulk, kes pühenduvad ärikinnisvara investeeringutele ja teavad, mida kinnisvara halduse turult sisse osta. „Selliste investorite jaoks on iseenesestmõistetav ja tavapärane, et kinnisvarahaldurile usaldatakse üürilepingute sõlmimine, rahavood, finantsjuhtimine, kinnisvara arendustegevus, ehitusjuhtimine ja nii edasi,“ selgitas Niinemägi.

Rahvusvaheliselt mõistatavalt kaasaegsest ärikinnisvara haldamise teenusest rääkides on globaalsel turul märksõnadeks rahavood, täituvus, vara väärtuse kasvatamine, teenuse laiapõhjalisus, tulemuslikkuse võtmenäitajad. „Eestis on need liiga väheste haldurite igapäevases keelepruugis, aga liiga palju investorite muremõtetes, kes peavad praegu nende asjadega tegelema,“ ütles Niinemägi.

Tema sõnul on üürniku ehk kinnisvara kasutaja positsioonilt vaadates kinnisvara omanik ja haldaja võrdkujud. Seepärast on haldaja vastustus suurem kui esmapilgul võiks arvata. 

 „Kui haldusteenus on kehvalt osutatud, tähendab see otsest mõju rahavoole ja objekti välja üürimise edukusele. Kinnisvara haldaja vastutus ja volitused on piiratud, aga tagajärjed see-eest väga olulised. Teisest küljest saab kinnisvara omanik oma puudujääke ja kogenematust maskeerida hea halduseteenuse abil. Ka see on oluline aspekt.“

Artikkel on valminud Kinnisvarauudiste konverentsil Ärikinnisvara Haldus peetud ettekande põhjal.

Veel artikleid samal teemal:

Miks on Põhjamaades haldusturu maht üle kolme korra suurem kui Eestis?

Ärikinnisvara haldamine on Eestis välja kujunemata teenus

Kas ärikinnisvara turul saabumas ühe arengutsükli lõpp?