Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti büroopindade turg on Lääne-Euroopast 10-20 aastat maas
Äripäeva artikli "Ärikinnisvaraturg ei pane uusi lahendusi otsima" kommentaaris ütleb Everest, et kodukontoris töötamise populaarsuse kasv pole veel Eestis ärikinnisvara mõjutanud. Kodukontoris töötamine on esmajärjekorras oluline ettevõtjatele, kes ei rendi ärikinnisvara või teeb seda minimaalses mahus.
Kodukontoris töötamisele ülemineku atraktiivsus tööandja jaoks on Tallinna-taolises linnas madalam, kuna tööle sõitmine võtab vähe aega ning rendihinnad ei ole röögatud. Võib öelda, et kodukontoris töötamise võimalust pakkuvate tööandjate puhul kombineeritakse kodu- ja kontoripäevi, seetõttu vajadus kontoripinna järele ei kao täielikult, eriti kasvava ettevõtte puhul.Üks võimalus on ka kontorit jagada. Senine kogemus Eesti turul näitab, et oluliseks peetakse oma privaatset kontoriruumi ning jagamisest on rohkem huvitatud välismaalased. Vähese nõudluse tõttu meie enam jagatud ruume aktiivselt ei paku. Valmivate ja juba valminud uute kontorihoonete tõttu vabaneb Tallinnas vanemaid soodsaid äripindu seniste üürnike kolimisel. Londoniga võrreldes saab rentida otse majalt ka üsna väikeseid alla 50ruutmeetriseid äripindu, mis muudab nõudluse büroohotellide ja jagatud pindade järele väiksemaks.Co-working space- ja lounge-tüüpi lahendused sobivad teatud liiki ettevõtjatele. See on start-up-maailmas aktsepteeritud, et raha koguv ettevõte töötab n-ö põlve otsas diivanil. Muudes valdkondades on aga oluline viisakas aadress, kenad ruumid ja privaatsete kohtumiste võimalus.Värske mõtlemisega ettevõtjad on nüüd valmis oma kuni kümne inimesega kontorit hoidma büroohotellis, kui nad on avastanud selle teenuse mugavuse ja sellega kaasneva aja ning raha kokkuhoiu.Põlvkondade vahetumine muudab ettevõtjate mõtlemist, alla 30aastased inimesed näevad viieaastast üürilepingut ja palgalisi töötajaid juba liigse kohustusena. Turul, kus tulevikku ei saa üle 6–12 kuu prognoosida, on mugavam töötada paindlike lepingutega, mis võimaldavad kiirelt reageerida nii keskkonna kui ka ettevõtte muutunud vajadustele.
Loe pikemalt Äripäevast siit
Seotud lood
Kortermajade probleemid ei alga tavaliselt suurtest kriisidest, vaid väikestest asjadest, mis unarusse jäävad. Piisab ühest tegemata jäetud otsusest, ühest edasi lükatud hooldusest või vastamata kirjast, kui kuude ja aastate jooksul koguneb kõigest nähtamatu koorem, mille mõju tuntakse siis, kui võib olla liiga hilja.
Enimloetud
1
Hoone arendajal pole põhjust nutta - selle hoonega ollakse pikas plaanis võidus
2
4
Viimased uudised
Hetkel kuum
Hoone arendajal pole põhjust nutta - selle hoonega ollakse pikas plaanis võidus
Metro tegevjuht: Võrreldes uue maja ehitamisega, aitab rekonstrueerimine meil kokku hoida ligikaudu 969 tonni süsihappegaasi
Urmas Sõõrumaa: Ühelgi keskusel pole hinge ilma inimesteta, kes sellele tähenduse annavad. Teeme kõik, et sellest saaks koht, kuhu tallinlased ja meie külalised tahaksid ikka ja jälle tagasi tulla, et kogeda, avastada ja olla osa millestki erilisest.
Olulisemad muudatused puudutavad just planeerimismenetlust
Nordeconi juhatuse liige Tarmo Pohlak: Nordeconi eesmärk on luua keskkond, kus on päriselt hea elada – mitte ainult täna, vaid ka pikemas vaates.
Siin on Vilniuse tulevikuvisioon, millest on õppida ka Tallinnal
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele