Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Valitakse Koduomaniku Sõber ja Kiusaja
Juba seitsmendat aastat selgitab vabaühendus Eesti Omanike Keskliit välja Koduomaniku Sõbra ja Koduomaniku Kiusaja tiitli.
- kodanikuaktivist Teele Pehk, kes Telliskivi asumiseltsi esindajana on seisnud vastu kinnisvaraarendaja ambitsioonidele- AS Elering, kes tõstis tehnorajatiste talumistasusid maamaksu tasemele- Riigikohus, kes on mitmete lahenditega taganud omandi põhiseadusliku kaitse- Sihtasutus KredEx, kes jätkab elamute energiatõhususe tõstmise toetamist- Uus ehitus- ja planeerimisseadustik, mis peaks lihtsustama ehitus- ja planeerimistegevust- õiguskantsler Ülle Madise, omanike põhiseaduslike õiguste eest seisja.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Koduomaniku Kiusaja tiitel läheb asutusele, organisatsioonile, ettevõttele või eraisikule, kes 2015.aastal on paistnud silma erakordselt ükskõikse suhtumisega koduomanike muredesse, oma kiusliku ja läbimõtlemata tegevusega põhjustanud koduomanikele lisamuresid ja kulutuste tõusu.
Tiitlile kandideerivad Rail Balticu trassivalik, mis ei arvesta tiheasustuse elanike huve; Uus ehitus- ja planeerimisseadustik, mis suurendab bürokraatiat; Keit Pentus-Rosimannus, Nabala-Tuhala looduskaitseala läbimõtlemata ja kompensatsioonimehhanismideta loomise eest; Maksu- ja Tolliamet, raske kütteõli aktsiisitõusu koduomanikule ebamugava rakendamise eest; Tallinna linnavalitsus, diskrimineeriva suhtumise pärast kortermajadesse, kus ei ole asutatud korteriühistut ning Pro Kapitali Kalaranna arendus, mis ei arvesta piisavalt elanike huvidega.
2014. aastal pälvis koduomaniku sõbra tiitli telesaade Kodutunne ja Kiusaja tiitli Vabariigi Valitsus.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.