Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Korteriühistuid huvitavad enim õigusküsimused
«Tänavune aasta oli korteriühistute õigusprobleemide osas oluline, sest Riigikohus tegi üle 10 korteriühistuid puudutava otsuse - seda on palju,» rõhutas Mardi. EKÜL juristide sulest valmib aasta lõpul Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel kõigile kättesaadav korteriühistuid ja korteriomanike ühisusi puudutavate Riigikohtu lahendite tasuta e-raamat. Teos on järjekorras neljas. Esimene raamat puudutas kohtulahendeid aastatest 1999-2012, teine 2013, kolmas 2014 ja neljas käsitleb 2015. aasta Riigikohtu vastavasisulisi kaasusi ning lahendeid.
«Juriidika on mõistagi kõige rohkem huvi tekitav valdkond,» kinnitas Mardi, kelle sõnul pöördutakse juristide poole aga kõikvõimalike muredega, nagu näiteks sooviga kohtu kaudu keelata naabril püütoni pidamine või kortermajas tantsukoolituse korraldamine.Vältimaks aastaid vältavaid ja raha nõudvaid juriidilisi vaidlusi, soovitab Mardi ühistu juhtkonnal omada igakülgset ülevaadet korteriomanike eluaseme heaoluga seotud muredest ja selleks vajalikest töödest ning kulutustest. « Kui korteriomanikul on mure, näiteks sein hallitab, tuleb ühistul sellega viivitamatult tegelda. Kohtupraktikast tuleneb vajalike kulutuste mõiste, mis tähendab, et ühistul on kohustus hakata sellega tegelema. Kui seda ei tehta, on tänases kohtupraktikas korteriomanikul õigus see ise ära teha ja teistel korteriomanikelt sisse nõuda. Et seda ei juhtuks ja igaüks iseoma tarkusest midagi parandama ei hakkas, peabki ühistul toimuvast hea ülevaade olema,» rõhutas Mardi.Veel huvitas inimesi renoveerimine - näiteks uued tehnoloogiad, tööde maksumus, erinevate seadmete tasuvus, riiklikud toetused. Samuti pakkus koolitustel osalenud ühistujuhtidele huvi raamatupidamine - majandusaasta aruanded, majandamiskulude arvestamise alused ja revideerimine.
Eesti Korteriühistute Liit asutati 1996. aastal. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.
Seotud lood
Eesti üks suuremaid kinnisvaraarendajaid Everaus Kinnisvara AS alustas 8. oktoobril ettevõtte võlakirjaprogrammi teise seeria avaliku pakkumisega. Pakkumise koguväärtus on kuni 3 miljonit eurot. Ühe võlakirja nimiväärtus on 1000 eurot ja võlakirjade lunastustähtpäev on 22. oktoober 2028. Võlakirjade fikseeritud intressimäär on 10% aastas ning intressimaksed on kvartaalsed. Märkimisperiood lõppeb 17. oktoobril.
Enimloetud
5
Järjest olulisemaks muutub nüüd arendajate kapitaliseeritus. Üüriturul väljakutsed kasvavad.
Viimased uudised
Vaata, kes kõik avamisel olid ja mida nad tegid! Lisaks kvartalis välis- ja sisevaated.
Konverentsid
Hetkel kuum
Järjest olulisemaks muutub nüüd arendajate kapitaliseeritus. Üüriturul väljakutsed kasvavad.
3,5 aasta pärast on Tallinnal olemas üldplaneering. Vanalinna arendamise osas leiti koostöökoht. Kivisaar ja Karro avaldasid, milline on nende nägemuses Tallinn aastal 2035.
Riim: Meie turu tüüpne eluase on magalapiirkonna tüüpkorter, mitte Kalamaja mereäärse uusarenduse luksuskorter, ja magala tüüpkorter on keskmist palka teenivale leibkonnale vägagi kättesaadav
Kõnekad graafikud näitavad ehituslubade arvu absoluutset ja suhtelist dünaamikat viimase 5 aasta lõikes
Vaata, kes kõik avamisel olid ja mida nad tegid! Lisaks kvartalis välis- ja sisevaated.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele