„Rääkides passiivsest kinnisvarainvestorist kui haldaja unelmate kliendist, sisaldab täiemahuline teenus vältimatult objekti tundmist ja ülevaadet selle toimimise kohta. Kinnisvaraobjekti toimimise juurde kuulub püsiv andmevoog selle igapäevaste võtmenäitajate kohta, nagu tarbimisandmed, tulud-kulud ja nii edasi. See on tohutu andmehulk, aga kui neid ei kasutata, ei saa tegelikult ka midagi muuta ega parandada,“ rääkis Niinemägi.
„Andmete töötlemist, analüüsi ja neist järelduste tegemist võetakse tihtipeale ebamugava kõrvaltegevusena. Tegelikult on see teekond seosetust numbrijadast kliendi äri mõistmiseni, mis loob tugeva aluse tulevikku puudutavate otsuste tegemiseks: eelarvestamiseks, planeerimiseks ja turu käitumise tunnetamiseks,“ osutas ta. „Läbi teadmiste objekti tunnetamine on hea haldusteenuse baasvara ja haldajale oluline müügiargument.“
Niinemägi kinnitusel tekib igapäevases haldustegevuses pädevus, mida peaks kaasama lisaks investoritele ka kinnisvaraarendajad, projekteerijad ja ehitajad. „Haldusalaste teadmiste kasutamine võimaldab rajada vastupidavamaid, energiasäästlikumaid, nutikamaid ja igas mõttes paindlikumaid hooneid. See säästaks tohutult ka haldaja tööd ja vaeva ning oleks igas mõttes mõistlik ja vastutustundlik tegevus.“
„Meie teenus on selline, et oleme üle võtnud kellegi teise rajatud hoone käekäigu eest hoolitsemise. See tähendab, et juba on tehtud mitmesugused otsused, alates turvateenuste valikust kuni milliseid lifte on kasutatud. Väga palju on võimalik ehitades valesti teha, eriti kui arendaja ja ehitaja on suunatud kulude kokkuhoiule ja ei mõtle, kuidas hoonet ekspluateeritakse 20 aasta pärast. Teadlikul haldajal on oluline roll kogu kinnisvara elutsükli jooksul.“
Artikkel on valminud Kinnisvarauudiste konverentsil Ärikinnisvara Haldus peetud ettekande põhjal.
Loe halduse võtmeküsimusest number üks siit ja võtmeküsimusest number kaks siit.