Sarikate alla on saanud Eesti suurima bürookopmpleksi, Öpiku maja, esimene hoone. See Ülemiste City kõrgeim maja on nime saanud Eesti astronoomiakoolkonna ühe rajaja, väljapaistva astrofüüsiku, Ernst Julius Öpiku järgi.
Ülemiste Cityst saab tervik
Öpiku maja koosneb kahest 13-korruselisest tornist, kus brutopinda on kokku 44 000 ruutmeetrit. Esimene, 22 000-ruutmeetrine hooneosa valmib käesoleva aasta augustis. Maja arendaja on Mainor Ülemiste AS, projekteerisid Agabus Arhitektid ja Architect 11, ehituse peatöövõtja on Merko Ehitus.
Praegu käib Ülemistesse igapäevaselt tööl 7000 inimest. Mainor Ülemiste juhatuse esimees Margus Nõlvak nimetas käesolevat aastat murranguliseks Ülemiste City kui kompleksse keskkonna arengus. „Lisaks Öpiku majale valmib tänavu trammitee läbi Ülemiste City, spordiklubi ja ujula, sügisel avab uksed Emelia erakool, algab Ülemiste esimese kortermaja ja Data Centri projekteerimine,“ loetles Nõlvak.
Mainor Ülemiste nõukogu esimees Ülo Pärnits sõnas, et Ülemistele ei jõuta nii kiiresti ehitada, kui paljud firmad tahavad siia oma bürood kolida. „Kogu arendus on tehtud ilma Euroopa fondide toetuste ja riigieelarve rahadeta, finantseerimine on tulnud Eesti pankadelt“ kinnitas Pärnits rahulolevalt. Tema sõnul on Eestis viis korda vähem büroopindasid, kui Skandinaavia pealinnades ja see on tühimik, mida ta tahab täita.
Ettevõtlusminister Liisa Oviir märkis tunnustavalt, et juba praegu on Ülemiste Citys koos firmasid üle maailma, mis viivad Eesti majandust edasi.
Huvilised üürivad pindu korruste kaupa
Öpiku majas on büroopinda kokku 14 755 ruutmeetrit. Hoones on 6 lifti, mis võimaldab liikumist ka puudega inimestele. Parkimine on planeeritud 0-korrusel ja maja lähedal asuvates parklates. Sisekujunduses on rentnikel võimalik valida nelja standardlahenduse vahel ning leida endale sobiva suurusega büroo.
Nõlvaku sõnul on maja eriti populaarne suuremate firmade seas, kuna 1365 ruutmeetrised korrused võimaldavad kõik töötajad kompaktselt ühele-kahele korrusele paigutada. Samas on korrust võimalik jagada kuni üheksaks eraldiseisvaks kontoriks. „Jaanuari lõpuks on pooled bürood omanikud leidnud,“ on Nõlvak optimistlik. Samas rütmis on täitunud ka varasemad arendused.

- Öpiku maja ehitus Foto: Lea Korem
Öpiku maja vastab LEED Gold sertifikaadile
Öpiku maja projekt vastab LEED Gold sertifikaadi nõuetele, mis tagab hoone energiatõhususe ja keskkonnasõbralikkuse. LEED-sertifikaat on kujunenud hoonesse üüriliste leidmisel suureks eeliseks.
Büroode sisekliimat saab reguleerida vastavalt oma soovile ja vajadusel erinevate ruumide kaupa.
Hoonetevahelist haljasala hakkab katma kukehari, mis keskkonnasäästlikult ei vaja ei kastmist ega niitmist. Maja katusele tulevad päikesepaneelid, põrandaid hakkavad katma öko-vaibad, WC-s kasutatakse „halli vett“.

- Lembit Öpik Foto: Lea Korem
Üürnikeks tulevad rahvusvahelised firmad
Ernst Julius Öpiku lapselaps, endine Briti parlamendisaadik, Lembit Öpik, on võtnud oma südameasjaks isaisa nime kandvasse majja meelitada Briti firmasid. Esimesed üürnikud olid juba sarikapeol kohal. Ainukese miinusena märkis Öpik praegust krõbedat külma, aga kindlasti toob ta iga kuu uusi firmasid majaga tutvuma.
Seotud lood
Kui sa veel ei tea, millest koosneb sinu ettevõtte jalajälg, siis nüüd on paras aeg selgust saada. Praktiline ja personaalne koolitus aitab sul seda teha.