14. jaanuar 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Martin Vahteri kinnitusel on slummid Tallinnast likvideeritud, uued elamud ehitatakse vanade kõrvale ning puudub ühiskonnagruppide selge kihistumine. “Jõukamad ja vaesemad inimesed elavad Tallinnas läbisegi,” ütles Vahter.

“Alles on vaid üksikud lagunenud või probleemsed majad, kuid ühtegi selget agulit välja tuua ei saa. Kui kümmekond aastat tagasi poleks julgenud Akadeemia teel, Erika tänaval või Kopli liinidel öösel jalutada, siis täna seda muret pole. Kirjum rahvas korjati sotsiaalmajadesse kokku ja see lahendas suure osa silmaga nähtavast probleemist,” rääkis Vahter.

“Ka Katusepapi piirkond oli veel üsna hiljuti ropp kant, kuid peale Sikupilli keskuse ja RKASi hoone rajamist lahustus probleem iseenesest ja nüüd kerkivad sinna juba uued kallid elumajad.”

Kinnisvaraeksperdi sõnul on korda tehtud ka venekeelse elanikkonna murekohad Maardus ning Lasnamäel Pae pargi ümbruses, kuhu on kerkinud uued Merko majad. “Samuti on korras Astangu, millel oli halb maine juba nõukaajal. Sotsiaalsele segunemisele aitab palju kaasa ka see, et eestlased ja venelased elavad rohkem läbisegi, näiteks Lasnamäel.”

“Agulid käivad paratamatult arenenud ühiskonnaga kaasas ning neid leiab nii Pariisist kui Riiast, kuid Tallinnal on paremini läinud. Halb öelda, kuid paistab, et Skandinaaviamaades kasvavad getod koos sisserändajate saabumisega suure kiirusega,” lisas Vahter.