• 28.01.16, 15:07
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Fekalistid ei pea reeglitest kinni

Vee-ettevõtted üle Eesti on karmistanud kontrolli fekaalide ja reovee vastuvõtu punktides ehk purglates, mille tagajärjel on avastatud olulisi rikkumisi. Kõige enam manipuleeritakse reovee kogustega – fekalistid küsivad reovee äraviimise eest raha kliendilt, kuid jätavad sageli reaalsed kogused deklareerimata ja teenuse eest vee-ettevõttele tasumata. Mõnes piirkonnas on kontrolli kehtestamise järel purgitavad reoveekogused kasvanud isegi kuni neli korda, teatab Eesti Vee-ettevõtete Liit.
Fekalistid ei pea reeglitest kinni
  • Foto: Erik Prozes
Fekalistide töö on võetud luubi alla
"EVELile teadaolevalt ei ole vee-ettevõtted tõstnud purgimisteenuse hinda, nagu fekaalivedajad mitmel pool ekslikult klientidele väidavad,“ kinnitas Eesti Vee-ettevõtete Liidu tegevjuht Vahur Tarkmees. „Autode kontrollimine purgimiskohtades annab alust arvata, et siiani on toimunud oluline manipuleerimine kogustega. See nn „hinnatõus“ tuleb eelkõige sellest, et fekalistid peavad nüüdsest hakkama ka reaalselt maksma vee-ettevõttele teenuse eest, mille eest nad juba aastaid on klientidelt raha küsinud. Seda, kas purgimise tasu koguselt on jäänud samaks, on võimalik arvelt üsna lihtsalt kontrollida.“
Kanalisatsiooni väljaehitamine on vähendanud purgimiskohti
Vee-ettevõtted üle Eesti on asunud purgimisvõrgustikku korrastama, kuna viimasel kümnel aastal on paljudes tiheasustusega piirkondades välja ehitatud korralik ühiskanalisatsioonivõrgustik ning vajadus purgimisteenuse järele on vähenenud.
„Sellest tulenevalt on osa purgimiskohti suletud. Allesjäävatest purglatest eelistavad vee-ettevõtted neid, mis asuvad tiheasustusest kaugemal, et sealt tulev ebameeldiv hais ei häiriks inimesi,“ selgitas Vahur Tarkmees. „Seega võib kaugemal asuvasse purglasse sõit mingil määral kajastuda fekalisti veoteenuse hinnas, aga kindlasti ei saa ka siin hinnatõus olla märkimisväärne.“
Purgimisel esineb palju rikkumisis
EVELi juhatuse esimehe ja AS Matsalu Veevärk juhatuse liikme Hans Liibeki kinnitusel ei ole harvad juhud, kus teenustasude vältimiseks lastakse reovesi paakautost otse selleks mitte ettenähtud kanalisatsioonikaevu. „Purgitakse alates ohtlikest ainetest kuni kruusakivideni, mis aga lõhuvad torustikku ja kahjustavad reoveepuhastit. Või veel hullem – purgitakse otse loodusesse, kuhugi põõsa alla,“ selgitas Hans Liibek.
„Inimesed, kellel ei ole võimalik või kes mingil põhjusel ei soovi liituda ühiskanalisatsiooniga, peaksid endale aru andma, et ka nemad vastutavad puhta ja tervisliku elukeskkonna eest, kus me kõik soovime elada. See ongi reovee puhastamise eesmärk,“ märkis Hans Liibek. „Seetõttu on ju igati mõistuspärane, kui nad maksavad reovee puhastamise ja heitvee keskkonda tagasi juhtimise eest! Printsiip „reostaja maksab“ võiks juba olla tänase Eesti inimese mõttelaadi üks osa.“
Keskkonnainspektsioon tõhustab kontrolli
Eesti Vee-ettevõtete Liit soovitab purgimisteenuse tarbijatel nõuda fekalistilt tšekki ja hoida võimaIuseI siIm peaI, et fekaalid jõuaksid selleks ettenähtud kohta.
„Tõenäoliselt ei ole kaugel aeg, kui keskkonnainspektorid hakkavad nõudma tšekkide olemasolu, mis on üks tõendus, et olete fekaalid saatnud, kuhu vaja. Ja kui võimalik, liituge ühiskanalisatsiooniga!“ soovitab Vahur Tarkmees.
Samuti kutsub Eesti Vee-ettevõtete Liit inimesi üles rikkumistest teada andma. Kui näete fekaaliauto tühjendamist metsa, kraavi või selleks mitte ettenähtud kanalisatsioonikaevu, siis tuleks sellest teatada oma piirkonna vee-ettevõttele, kohaliku omavalitsuse või Keskkonnainspektsiooni vastavale spetsialistile.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 17.04.25, 15:02
LEED-sertifikaat Avalon Plaza elamuarenduses: mis kasu toob see ostjale ja investorile?
Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.

Hetkel kuum

Arendamine on pikk ja vaevarikas töö.
Uudised
  • 07.05.25, 06:30
4 eksperti: uusarendustes nõutakse enim just neid eluasemeid
Siin on mõtteainet üksjagu. Liiati muutjaid on üsna mitu.
LVM Kinnisvara tegevjuht Ingmar Saksing osutab üürituru kurvale vastuolule.
Suur lugu
  • 30.04.25, 06:45
Elukondlik üüriturg on kännu taga kinni - nuta või naera
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
Everaus Kinnisvara asutaja ja tegevjuht Janar Muttik tegi tõsised liigutused.
Suur lugu
  • 23.04.25, 14:31
Kinnisvaraarendaja vaatab peeglisse - pilt on karm
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
Tallinna linnaplaneerimise abilinnapea Madle Lippus ja Reterra Estate tegevjuht Reigo Randmets.
Saated
  • 01.05.25, 13:00
Planeeringu menetlemisel jätab omavalitsus seaduse täitmata
Sinna idapoole valglinnastub Tallinn nüüd aina enam.
Uudised
  • 02.05.25, 11:45
Tallinn valgub laiali idasuunas
Tallinna lõuna-, eriti läänesuund muutub elitaarsemaks ja kallimaks
Esimesed mereäärsed korterid valmisid nüüd kevadel.
Uudised
  • 07.05.25, 08:00
GALERII: Scandiumi Marienholm võtab kuju
Vaata põnevaid vaateid! Arenduse I etapist on müüdud üle poole.
Selgus aprilli uute kodude müüjate esikolmik
Uudised
  • 06.05.25, 06:45
Selgus aprilli uute kodude müüjate esikolmik
3D-visuaal Avalon Plaza välisvaatele
  • ST
Sisuturundus
  • 17.04.25, 15:02
LEED-sertifikaat Avalon Plaza elamuarenduses: mis kasu toob see ostjale ja investorile?

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele