Prügi sorteerimisest: tee seda õigesti

Monica märgib, et tegelikult juba alates 2008ndast aastast on jäätmeseaduses kirjas, et sortimata olmejäätmeid ei tohi ladestada ja et neid peab kindlasti enne sorteerima. “Kõige parem, kui seda teevad inimesed ise, mis kindlustab selle, et materjali saab võimalikult puhtana kätte. See omakorda võimaldab materjali taaskasutada või ringlusesse suunata”.

Prügi sorteerides ei suuda inimesed aga tihti materjalide suhtes orienteeruda. „Näiteks võib tuua pehme paberi – ninanuuskamise paber, paberist munakarbid jne. See kuulub ikkagi olmeprügi või biojäätmete hulka ning ei kuulu kindlasti mitte paberi hulka. Põhjuseks on see, et paberit saab ümber töödelda kuni 8 korda. Paber on teatavasti valmistatud puidust ning paberi sees on puidukiud, mille kiude iga ümbertöötlemise puhul murtakse – pehme paber on paberi viimane elutsükkel.

Tapeedi puhul tuleb teadvustada, et enamus tänapäeva tapeete ei koosne enam paberist. Tapeet on tänapäeval pigem tekstiil ja polümeer, mis kuulub olmeprügi või ehitusjäätmete hulka, mille peaks viima jäätmejaama. Ühekordsed kohvitopsid võivad olla valmistatud näiteks biolagunevast materjalist (topsil vastav märge), sel juhul kuuluvad topsi kaaned (plastikust) pakendijäätmete hulka, kuid tops ise biolagunevate jäätmete hulka. See eeldab muidugi, et inimene vaatab pakendit ja veendub, millega tegemist on.

Ka tetrapakid ei ole lihtsalt papp-pakid, vaid seal sees on fooliumi- või kilekiht. Tegemist on komposiitmaterjalidega. Seega kuuluvad puhtad tetrapakid pakendijäätmete hulka”.

Mida inimene peab siis eraldi koguma?

“Paberit ja pappi, pakendeid, metalli, klaasi, bioloogiliselt lagunevaid jäätmeid. Ka puitu tuleb eraldi koguda, sest põletada võib ainult puhast puitu. Kemikaalidega töödeldud puidu korral on tegemist puidujäätmetega, mida ei tohi põletada!”, vastab Monica. Ka tekstiil tuleks koguda olmejäätmetest eraldi ja võimaluse korral viia taaskasutuskeskustesse. Remondi käigus tekkivad ehitusjäätmed tuleks kindlasti viia jäätmejaama.