Analüüs: pankade laenupoliitika määrab turgu

Pealinnas 2015. aasta neljandas kvartalis müüki pandud uute korterite arv oli ligikaudu 20% suurem kui 2014. aasta analoogilised näitajad. Samal ajal vähenes müüdava järelturu elamufondi objektide arv 10%. 

ERE Grupi juhatuse esimehe Maksim Sorokini sõnul tõusis elamispinna ruutmeetri hind Tallinnas aasta jooksul 4%. „Kui mõni aasta tagasi võis kinnisvarahindade tõusu seletada kriisijärgse taastumisega, siis praegu võib massiostjat huvitavas segmendis täheldada olukorra stabiliseerumist," usub Sorokin. Ta lisab, et ainus turu iseärasus, mis põhjustab hindade ebaolulist tõusu, on uute korteritega sooritatavate tehingute arvu suurenemine. „Praegu moodustavad uued korterid ehk objektid, mis on ehitatud pärast 2011. aastat, juba ligikaudu 40% kõigi turupakkumiste mahust. Inimesed, kellel on võimalik soetada elamispind, pööravad üha sagedamini tähelepanu uutele objektidele,“ on Sorokin veendunud.

Sorokini arvates oleneb turusituatsiooni edasine areng pankade laenupoliitikast. Vaatamata sellele, et laenuintressid on endiselt üpris madalad, ootab Eestit vaevalt ees uus laenubuum. „Eesti pankade üldine poliitika maandab neid riske üsna efektiivselt, kehtestades täiendavaid piiranguid eraisikutele laenude andmise suhtes. Näiteks omafinantseeringu miinimummäär ei saa olla väiksem kui 15% tagatisvara maksumusest, kõigi laenukohustuste väljamaksed ei tohi aga ületada poolt inimese puhastulu. Just seepärast suurenes antud laenude arv aasta jooksul vaid neli protsenti,“ märkis Sorokin. Tema sõnul võib niisugune laenupoliitika mõjutada eelkõige vanade korterite turgu pealinnas, kus olulist hinnatõusu ei ole enam oodata.