Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Varjatud puudustega kinnisvara müünud isik vastutab ostja ees
Riigikohtu tsiviilkolleegium kinnitas oma hiljutises lahendis, et varjatud puuduste ilmnemisel on kinnisvara ostjal võimalik kasutada müüja vastu õiguskaitsevahendeid, muu hulgas nõuda kahju hüvitamist või müügihinna alandamist, kinnitab osaühingu A PLUSS FINANTS jurist Margus Moor.
Pane tähele
Kõnealune Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendi kohaselt (RKTKo nr. 3-2-1-100-15) võib ostja kahju seisneda kõikides nendes kulutustes, mis on vajalikud kinnisvara parandamiseks (otsuse peatükk 24).
Viidatud lahendi kohaselt ei vastanud elamu ostja hinnangul tuleohutus- ja soojustusnõuetele, samuti oli puudulik katuse aluskate ning kütteveesõlm. Sellised puudused ostetud kinnisvaral võivad tähendada müügilepingu tingimustele mittevastavust võlaõigusseaduse(VÕS § 217) tähenduses. See, kas konkreetne ehitusviga või puudus kinnisvaral tähendab lepingutingimustele mittevastavust, vajab igal konkreetsel üksikjuhul eraldi kindlaks tegemist.
Esmajoones tuleb tsiviilkolleegiumi juhiste järgi tuvastada, millistes kinnisasja omadustes pooled konkreetselt kokku leppisid. Kui kinnisvara konkreetse osa nt kütteveesõlme või katuse aluskatte omadustes eraldi kokku ei lepitud, tuleb järgmiseks analüüsida, kas kütteveesõlm ja aluskate vastavad nende kasutusotstarbele ja on vähemalt keskmise kvaliteediga. Kvaliteedi hindamisel tuleks eelkõige arvestada ehitamisele seaduses sätestatud nõudeid ja ehitustava (otsuse peatükk 25-26). Kõrvalekaldeid ehitusprojektist tuleb kolleegiumi hinnangul vähemalt üldjuhul pidada sellisteks puudusteks, mis keskmisele kvaliteedile ei vasta. Samamoodi võivad müügilepingu rikkumisele viidata mittevastavused soojus- ja tuleohutusnõuetega (peatükk 27-28).
Tahan rõhutada, et säärast tüüpi vaidluste juures tuleb alati silmas pidada, et puuduse või ehitusvea esinemine kinnisvaral ei tähenda automaatselt müügilepingu rikkumist. Tihtipeale kujuneb vaidlusaluseks asjaoluks see, kas ostja pidi ühest või teisest puudusest juba lepingu sõlmimisel teadlik olema või mitte. Kui ostja nõustus kinnisvara koos puudusega ostma, ei saa olla tegemist nn varjatud puudusega, mille eest müüja vastutab.
Viidatud lahendi asjaolude kohaselt olid kinnisvara ostjad müügilepingus kinnitanud, et nad on teadlikud ehitiste ja rajatiste seisukorrast. Sellisel juhul tulevat üksnes eeldada, et ostja nõustus eset ostma koos ülevaatamisel avastatud puudustega, ilma et neid puudusi oleks müügilepingus märgitud. Kolleegium märkis lisaks, et ostjal puudub kohustus kaasata kinnisvara ülevaatamisel eksperte, et koheselt kõiki varjatud puudusi “avastada”.
Autor: Margus Moor, A PLUSS FINANTS OÜ jurist
Seotud lood
Fassaadide tootmine on viimase kümnendi jooksul teinud läbi suure muutuse. Kui varem tähendas tellimus etteantud jooniste järgi tootmist, siis nüüd oodatakse tootjalt terviklikkust: projekteerimist, tehnilisi lahendusi, tootmist ja paigaldust. Metallfassaadide tootja Parmet AS juht Erki Parik nendib, et selline muudatus teeb küll nende töö keerulisemaks, ent samas toob tellija jaoks kaasa parema tulemuse.
Enimloetud
3
See puudutab linnavõimu, arendajaid, arhitekte, ehitajaid. Turvavööd hoidke ligi.
6
3,5 aasta pärast on Tallinnal olemas üldplaneering. Vanalinna arendamise osas leiti koostöökoht. Kivisaar ja Karro avaldasid, milline on nende nägemuses Tallinn aastal 2035.
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
See puudutab linnavõimu, arendajaid, arhitekte, ehitajaid. Turvavööd hoidke ligi.
Turuosaline, hoia silmad lahti ja pane tähele!
Küsimus on muidugi alati ka arenduseks vajaliku maa kättesaadavuses
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele