19. aprill 2016

Varjatud puudustega kinnisvara müünud isik vastutab ostja ees

Varjatud puudused kinnisvara juures võivad saada hüvitise maksmise aluseks.
Autor: Andras Kralla

Riigikohtu tsiviilkolleegium kinnitas oma hiljutises lahendis, et varjatud puuduste ilmnemisel on kinnisvara ostjal võimalik kasutada müüja vastu õiguskaitsevahendeid, muu hulgas nõuda kahju hüvitamist või müügihinna alandamist, kinnitab osaühingu A PLUSS FINANTS jurist Margus Moor.

Kõnealune Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendi kohaselt (RKTKo nr. 3-2-1-100-15) võib ostja kahju  seisneda kõikides nendes kulutustes, mis on vajalikud kinnisvara parandamiseks (otsuse peatükk 24).

Viidatud lahendi kohaselt ei vastanud elamu ostja hinnangul tuleohutus- ja soojustusnõuetele, samuti oli puudulik katuse aluskate ning kütteveesõlm. Sellised puudused ostetud kinnisvaral võivad tähendada müügilepingu tingimustele mittevastavust võlaõigusseaduse(VÕS § 217) tähenduses. See, kas konkreetne ehitusviga või puudus kinnisvaral tähendab lepingutingimustele mittevastavust, vajab igal konkreetsel üksikjuhul eraldi kindlaks tegemist.

Esmajoones tuleb tsiviilkolleegiumi juhiste järgi tuvastada, millistes kinnisasja omadustes pooled konkreetselt kokku leppisid. Kui kinnisvara konkreetse osa nt kütteveesõlme või katuse aluskatte omadustes eraldi kokku ei lepitud, tuleb järgmiseks analüüsida, kas kütteveesõlm ja aluskate vastavad nende kasutusotstarbele ja on vähemalt keskmise kvaliteediga. Kvaliteedi hindamisel tuleks eelkõige arvestada ehitamisele seaduses sätestatud nõudeid ja ehitustava (otsuse peatükk 25-26). Kõrvalekaldeid ehitusprojektist tuleb kolleegiumi hinnangul vähemalt üldjuhul pidada sellisteks puudusteks, mis keskmisele kvaliteedile ei vasta. Samamoodi võivad müügilepingu rikkumisele viidata mittevastavused soojus- ja tuleohutusnõuetega (peatükk 27-28).

Tahan rõhutada, et säärast tüüpi vaidluste juures tuleb alati silmas pidada, et puuduse või ehitusvea esinemine kinnisvaral ei tähenda automaatselt müügilepingu rikkumist. Tihtipeale kujuneb vaidlusaluseks asjaoluks see, kas ostja pidi ühest või teisest puudusest juba lepingu sõlmimisel teadlik olema või mitte. Kui ostja nõustus kinnisvara koos puudusega ostma, ei saa olla tegemist nn varjatud puudusega, mille eest müüja vastutab.

Viidatud lahendi asjaolude kohaselt olid kinnisvara ostjad müügilepingus kinnitanud, et nad on teadlikud ehitiste ja rajatiste seisukorrast. Sellisel juhul tulevat üksnes eeldada, et ostja nõustus eset ostma koos ülevaatamisel avastatud puudustega, ilma et neid puudusi oleks müügilepingus märgitud. Kolleegium märkis lisaks, et ostjal puudub kohustus kaasata kinnisvara ülevaatamisel eksperte, et koheselt kõiki varjatud puudusi “avastada”.

Autor: Margus Moor, A PLUSS FINANTS OÜ jurist

Jaga lugu
Kinnisvarauudised.ee toetajad:
Helen RootsKinnisvarauudised.ee juhtTel: 55 988 223
Sandra MalvikEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 58 552 554
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 56 861 806