Miks on oluline kontrollida, kas korstnapühkijal on kutsetunnistus

Siis aga läheb teil selle korstnapühkija väljastatud dokumenti vaja näiteks kindlustuse või panga jaoks või tuleb hoopiski päästeamet kontrollvisiiti tegema. Ja nii selgubki, et teile antud dokument on kehtetu, sest selle väljastanud korstnapühkijal puudub kehtiv kutsetunnistus. Uue tuleohutuseseaduse valguses on lugu selline, et kahjuks ei ole süüd veeretada mitte kellegi teise kui ainult iseenda kaela: töö tellijal on kohustus veenduda, et töö teostajal on olemas vajalik kvalifikatsioon. Kuna kehtiv korstnapühkimise akt peab tahkeküttel köetava küttekehaga hoonel olema, siis ei jää üle muud, kui teenus kutsetunnistusega korstnapühkijalt uuesti tellida. Kuidas libakorstnapühkijalt makstud raha tagasi saada? Juhul kui saate tasumist tõendada ehk teil on tšekk, siis saate pöörduda tarbijakaitsesse või tsiviilkohtusse. Ei politsei ega päästeamet saa siin abiks olla.

Kui puudu jääb vaid seadusekohane korstnapühkimise akt, ei olegi olukord nii hull. Aga mis siis, kui juhtub see kõige hullem ning küttesüsteemist saab alguse tulekahju? Paljud inimesed ei teadvusta, et korstnapühkimise akti väljastamise ning allkirjastamisega võtab korstnapühkija kanda vastutuse teie küttesüsteemi tuleohutuse eest. Kui ta ei teinud oma tööd korralikult ning alguse sai tahmapõleng korstnasvõi põleng seoses küttesüsteemi mõne rikkega ja korstnapühkija ei teavitanud päästeametit leitud tuleohtlikest puudustest, siis ootab teda nii rahaline trahv kui ka oma kutsetunnistusest ilmajäämine. Rääkimata sellest, et ka kindlustus soovib leida kedagi, kellele omalt poolt arve esitada. Kui aga teie juures töö teinud korstnapühkijal kutsetunnistust ei olnud, ei saa teda ka vastutusele võtta, sest kohustus veenduda töö tegija kvalifikatsioonis lasub töö tellijal ehk teil.

Kortermajadel tasuks tähele panna ka seda, et mitte iga taseme korstnapühkija ei või neile teenust osutada. Korstnapühkijatel on kokku kolm taset. Kõigepealt tase 3 ehk korstnapühkija õpipoisi tase. Sellele järgneb tase 4 ehk korstnapühkija ning kõige viimane on tase 5 ehk korstnapühkija-meister. Kortermajades võivad korstnapühkimise teenust osutada  4. ja 5. tasemekvalifikatsiooniga korstnapühkijad.

Korstnapühkija kutsetunnistust ning taset saab kontrollida Kutsekoja koduleheküljelt kutsekoda.ee Kui internetti ei ole käepärast, võib helistada ka päästeala infotelefonile 1524.

Kui tihti siis ikkagi korstnat pühkima peab? Seaduses on kirjas, et korteriühistutes või  mitmepereelamutes peab kutsetunnistusega korstnapühkija käima üks kord aastas. Eramajade puhul tuleb kutsetunnistusega korstnapühkija kutsuda kord viie aasta jooksul. Siit võiks välja lugeda, et see ongi korstnapühkimise sageduse vajadus, aga päris nii see ei ole. Küttesüsteemi tuleb puhastada just nii tihti, et oleks välditud tahmapõlengu oht korstnas ning muud süsteemirikked. On suur vahe, kas kaminasse tehakse tuld kolm korda aastas või iga päev. Kui kasutate kütteseadet tiheda intervalliga, võib juhtuda, et korstnapühkija määrab süsteemi puhastamise intervalliks kuus kuud. Jah, iga kord ei pea seda tööd tegema kutsetunnistusega korstnapühkija, aga süsteem peab saama puhastatud ning omanikul tuleb puhastamise sageduse üle arvestust pidada.

potipoiss.ee