• 14.06.16, 16:02
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Karm konkurents on arendajad paindlikuks muutnud

Uue korteri ostul on paljude soov, et see saaks võimalikult enda soovide järgi ehitatud. See tähendab aga sageli muutusi projektis või lisatöid. Mis see kliendile maksma läheb, analüüsitakse 15. juuni Äripäeva ehituse rubriigis.
Karm konkurents on arendajad paindlikuks muutnud
  • Karm konkurents on arendajad paindlikuks muutnud
  • Foto: Andras Kralla
Karm konkurents on muutnud arendajad vastutulelikuks ja muudatustega keegi lisatulu teenida ei ürita – kui otsest lisakulu pole, kinnisvara hind sellest ei tõuse.
Kui inimene ostab uusarendusse korteri, tahab ta, et see vastaks tema soovidele. Kui maja on alles paberil või ehitusjärg pole väga kaugel, on projekti teatud määral võimalik muuta, näiteks sauna asemel ehitada suuremat sorti vannituba või lisada vaheseinu, et tube saaks rohkem.
Pärnasalu Kodu arendava OÜ Toomkinnisvara maakleri Reimo Tahula sõnul on projektist lähtuvalt võimalikud erinevad lahendused. “Sõltub muidugi, kui palju soovib klient planeeringut muuta, kuid üldjuhul on see võimalik,” märkis ta. “Üsna paljud huvilised soovivad, et korter tehtaks nende käe järgi. Meile tundub, et see on pigem kasvav trend,” selgitas Tahula.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Soovid on seejuures erinevad. “Mõned soovivad, et planeeringut muudetaks vastavalt võimalustele, teised jälle, et paigaldadaks näiteks heliisolatsiooni tarbeks mõni lisatihend,” selgitas Tahula.
ASi SRV Ehitus arendusjuhi Ülar Hallikivi sõnul puutub ta lahenduste muutmisega tihti kokku. “Kõik sõltub sellest, mis faasis kliendil muudatuste plaan tekib ning mis iseloomuga need on. Juhul kui projekt on alles paberil või korter ei ole veel lõpuni valmis ehitatud, peab klient üldjuhul tasuma vaid materjalide hinna vahe,” selgitas Hallikivi.
Ta lisas, et juhul kui soovitakse muuta hoone kandevkonstruktsioone, tuleb muuta ehitusprojekti ning uuendada ehitusluba. “Ehitusloa uuendamine on vajalik ka siis, kui soovitakse kortereid kokku ehitada ja seeläbi muutub korterite arv majas,” ütles Hallikivi. “Meie oleme uutes arendustes juba ette näinud, et teatud projektimuudatusi tuleb alati ette ja näiteks ehitusloa muudatustest põhjustatud kulud katame ise. Üritame võimalikult palju oma klientidele vastu tulla.” 
Hind sõltub ümberehituste mahust ja keerukusest
“Kui jutt käib mõne lisatihendi paigaldamisest parema heliisolatsiooni nimel, pole see tavaliselt märkimisväärne kulu. Kui aga muudetakse maksimaalse lubatu piirides planeeringut, on kulu tavaliselt suurem,” selgitas Tahula.
Pärnasalu arenduse puhul püütakse mõistlikud kulud müügihinna sisse paigutada. “Kui aga ümbertegemist võrreldes originaallahendusega on palju, on tegemist müügihinnale lisanduva kuluga,” selgitas Tahula.
Lahenduste muutuste analüüs kliendile enamasti lisakulu ei too. “Tavaliselt on meil teada piirid, mille ulatuses saame muudatusi teha, ja seetõttu saame kohe sellest ka huvilist teavitada. Ümberprojekteerimise ja dokumenteerimisega enamasti lisakulusid kliendile ei kaasne, samas seda ei saa ka kunagi välistada, sest kõik sõltub soovi keerukusest realiseerimisel. Kõige tavalisemal juhul püüame need tegevused paigutada küsitava müügihinna sisse,” rääkis Tahula.
Pikemalt on võimalik artiklit lugeda 15. juuni Äripäevast.
Autor: Mariliis Pinn, Äripäaeva kaasautor

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 08.04.26, 09:33
Korteriühistute probleemid seisavad sageli otsustusvõimetu juhatuse taga
Paljud korteriühistud elavad aastaid olukorras, kus probleemid on silmaga näha ning kuhjuvad, kuid haldusfirmat ei vahetata. Silm pigistatake kinni, oodatakse, kannatatakse ja loodetakse, et ehk läheb paremaks. Tegelikkuses piisab aga sageli ühest otsusest, et olukord muutuks.

Hetkel kuum

Veel selle aasta lõpuni tegutseb siin Keskkonnaagentuur. Ent siis läheb asi põnevaks - uuri allpool galeriid!
Uudised
  • 15.04.26, 06:00
Tubli tegu! Metro muudab büroohoone korterelamuks. Vaata galeriid - võimas muutus!
Metro tegevjuht: Võrreldes uue maja ehitamisega, aitab rekonstrueerimine meil kokku hoida ligikaudu 969 tonni süsihappegaasi
EfTEN Real Estate Fundi juhatuse esimees Viljar Arakas vaatab tulevikku.
Uudised
  • 13.04.26, 06:00
Arakas näitas ära EfTENi selle aasta 3 eesmärki ja ühe 25-aasta pikkuse põhieesmärgi
Siin on EfTENi Läti-Leedu ambitsioon
Investeering ja väärtuspakkumine. Püha Siimeoni ja Naisprohvet Hanna kirik (all vasakul), Rotermanni kvartali ajalooline hoonestu ühes Soolalaoga (eemal) pääsevad tänu Golden Gate´i  värskenduskuurile kergemini - püüd harmoonia poole linnaruumis on plussiks.
Uudised
  • 09.04.26, 12:58
Mis annab ärikinnisvaraturul konkurentsieelise? Siin on tahke enam kui üks
Siin peitub investoritemagnet. Lisatud US Real Estate tegevjuhi Kaarel Loigu ja Forus kinnisvara jätkusuutlikkuse juhi Jaanika Veldre kommentaarid
Eluasemeturul läheb põnevaks. Ühelt poolt langes maksuküür, teiselt poolt on väljakutseks pindade arvukus, krooni vajutab pähe kasvav sõjavari.
Uudised
  • 10.04.26, 08:30
Kas pealinna korterid hakkavad nüüd kallinema? Hea küsimus
Pooltargumendid ja vastuargumendid. Eesti eluasemeturu nooti seab Tallinna turg
Siin arenduses püüavad arendajad rakendada 5-minuti linna põhimõtet. Arendus peaks valmima 2027. aasta lõpuks. Haakumine ümbritseva linnaruumiga tõotab tuua positiivseid tulemusi.
Uudised
  • 10.04.26, 07:00
Galerii: 3 arendajat võimestavad magalat - vaata, mis sinna tuleb
See on praegu Tallinna suurim ehitusplats
Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja Martin Karro koos ameti meeskonna ja asjatundlike kolleegidega teeb tõhusaid tulemusi.
Uudised
  • 13.04.26, 11:09
Koostöö arendajate ja pealinna vahel kannabki vilja: 31 planeeringuotsust kvartalis
Siia perioodi mahuvad 6 märgilist planeeringut + kae galeriid!
Tartu maantee 85 hoonest kolibki Riigi Kinnisvara AS (RKAS) ära sama hoovi teise majasse.
Saated
  • 10.04.26, 10:38
RKAS katsetab uudset hanget ja rajab uut trendi
RKAS on renoveerimisvedur. Äsja sai renoveeritud Rahvusraamatukogu (arhitekt Raine Karp). Sama arhitekti loodud sarnase vormikeele ja sarnase paevoodriga rahvuslik Linnahall ootab renoveerimist ja kasutamist.
Müügis oleva krundi suurus on 16 966 m² ning kehtiv detailplaneering võimaldab kuni 4000 m² ehitusaluse pinnaga ärihoonet.
  • ST
Sisuturundus
  • 09.04.26, 11:14
Võimalus soetada Tallinna lähedal hinnakasvupotentsiaaliga ärimaa

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele