Vaatamata eraisikute hoogsale laenamisele on inimeste laenukoormus sisemajanduse kogutoodangu suhtes vähenenud. Seda põhjusel, et uued laenuvõtjad on eluasemelaene võttes tavapäraselt suure osa vanast laenusummast kustutanud ja seega ei ole laenuportfelli jääk liiga kiiresti kasvanud.
2016 I kvartali lõpu seisuga oli eraisikulaenude jääk Eesti panga andmetel 7,4 miljardit eurot. Seega on tagasimaksmisel olevate eraisikulaenude jäägi ja sisemajanduse kogutoodangu (SKT) suhe ehk laenukoormus 35,8%.
Laenukoormus on 35 ja 36% vahel olnud viimased 2 aastat. Olukorras, kus majandus kasvab väga aeglaselt aeglaselt, kuid laenujääk kerkib aktiivse tehingute tegemise ja sellega kaasneva laenuvõtmise toel märksa kiiremini, võib prognoosida laenukoormuse suurenemist.
Minevikusuunal vaadates tundub, et tänane 35-36% vahemikus olev laenukoormus on igati hea võrreldes seda näiteks 2010. aasta tippajaga, mil eraisikulaenude jääk oli koguni 52-53% SKTst. Samas peab tõdema, et Eesti laenukoormus on Ida-Euroopa üks kõrgemaid. Laenukoormusel võib olla küll kasvuruumi, kuid selle kerkimine viie-kuue aasta tagusele tasemele ei oleks vähemalt lähiaastatek kindlasti positiivne märk.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.
Hetkel kuum
Tegelikult on peale Poola Eesti investoritele veel teinegi võimalus
Ülevaatlikust tabelist selguvad kõnekad pingeread. Lisaks vaata, kelle juurde töötajad läksid ja kelle juurest lahkusid