Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Statistika: eraisikute laenukoormus võtab kasvusuuna
Vaatamata eraisikute hoogsale laenamisele on inimeste laenukoormus sisemajanduse kogutoodangu suhtes vähenenud. Seda põhjusel, et uued laenuvõtjad on eluasemelaene võttes tavapäraselt suure osa vanast laenusummast kustutanud ja seega ei ole laenuportfelli jääk liiga kiiresti kasvanud.
2016 I kvartali lõpu seisuga oli eraisikulaenude jääk Eesti panga andmetel 7,4 miljardit eurot. Seega on tagasimaksmisel olevate eraisikulaenude jäägi ja sisemajanduse kogutoodangu (SKT) suhe ehk laenukoormus 35,8%.
Laenukoormus on 35 ja 36% vahel olnud viimased 2 aastat. Olukorras, kus majandus kasvab väga aeglaselt aeglaselt, kuid laenujääk kerkib aktiivse tehingute tegemise ja sellega kaasneva laenuvõtmise toel märksa kiiremini, võib prognoosida laenukoormuse suurenemist.
Minevikusuunal vaadates tundub, et tänane 35-36% vahemikus olev laenukoormus on igati hea võrreldes seda näiteks 2010. aasta tippajaga, mil eraisikulaenude jääk oli koguni 52-53% SKTst. Samas peab tõdema, et Eesti laenukoormus on Ida-Euroopa üks kõrgemaid. Laenukoormusel võib olla küll kasvuruumi, kuid selle kerkimine viie-kuue aasta tagusele tasemele ei oleks vähemalt lähiaastatek kindlasti positiivne märk.
Seotud lood
Seekordses saates “Kõik ärikinnisvarast” räägime liftidest, kortermajade renoveerimisest ja sellest, kuidas parandada elukeskkonda tervete hoovide ja naabruskondade kaupa, mitte ainult ühe maja piires. Stuudios on Kone Balti riikide müügidirektor Peeter Leet ning Tallinna linna juures tegutseva SOFTacademy pilootprojekti juht Kadri Auväärt.
Enimloetud
1
Hoone arendajal pole põhjust nutta - selle hoonega ollakse pikas plaanis võidus
2
4
Viimased uudised
Hetkel kuum
Hoone arendajal pole põhjust nutta - selle hoonega ollakse pikas plaanis võidus
Metro tegevjuht: Võrreldes uue maja ehitamisega, aitab rekonstrueerimine meil kokku hoida ligikaudu 969 tonni süsihappegaasi
Urmas Sõõrumaa: Ühelgi keskusel pole hinge ilma inimesteta, kes sellele tähenduse annavad. Teeme kõik, et sellest saaks koht, kuhu tallinlased ja meie külalised tahaksid ikka ja jälle tagasi tulla, et kogeda, avastada ja olla osa millestki erilisest.
Olulisemad muudatused puudutavad just planeerimismenetlust
Nordeconi juhatuse liige Tarmo Pohlak: Nordeconi eesmärk on luua keskkond, kus on päriselt hea elada – mitte ainult täna, vaid ka pikemas vaates.
Siin on Vilniuse tulevikuvisioon, millest on õppida ka Tallinnal
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele