Ei ole harv, kui oodatakse, et välismaalased maksaksid oma rumalusest kohalikust keskmisest üüritasemest oluliselt kõrgemat hinda.
Paraku on üüripakkumised portaalides kättesaadavad nii kohalikele kui ka piiritagustele üürnikele. Sageli otsivad välismaalastest üürikorteri otsijad endale maakleri, kes on kohaliku turuinfoga rohkemal või vähemal määral kursis.
Tegelikkus ongi see, et sageli ootavad lääne poolt tulevad välismaalased hoopis, et Eestis on võimalik ühiselamu toa hinnaga saada üürile luksuslik kesklinnakorter.
Tõde on selles, et enamasti tõesti maksavad välismaalased keskmisest pisut kõrgemat üürihinda, kuid seda ka keskmisest märksa parema kauba eest. Ehk siis välismaalased soovivad keskmisest kvaliteetsemat hoonet ja korterit.
Välismaalastest üürnike puhul tasub silmas pidada, et üürileandja küsiks piisavalt suure tagatisraha, et katta üürimaksetega probleemide ilmnemisel võimalikult palju saamata jäänud üüritulust ja tasumata kõrvalkuludest.
Võlaõigusseadus lubab üürnikult küsida tagatisraha maksimaalselt kuni kolme kuu üüri ulatuses.
Hakata suure ilma pealt võlgujäänud välismaalast otsima on suhteliselt lootusetu ettevõtmine, mis toob endaga kaasa pigem kulu kui tulu.
Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust "Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikas?", mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.
Seotud lood
Muusikat ja rõõmsat energiat täis Tallinna Muusikakeskkooli endine kodu on alustamas uut peatükki. Riigi Kinnisvara Aktsiaselts pani Nõmmel müüki Vabaduse puiestee ja J. V. Jannseni tänava vahel paikneva enam kui 3,3 hektari suuruse kinnistute kompleksi, mis annab uuele omanikule võimaluse kujundada terviklikult üks Nõmme suuremaid arendusalasid.
Hetkel kuum
Vaata, mis selgub analüütilisest võrdlusest - olukord on reljeefne