Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rikkaks üüriäris: kas välismaalaselt saab kõrgemat üürihinda?
Sageli eeldavad üürileandjad, et välismaalased on kohalikest toredamad ja jõukamad ning maksavad murumütsiga üürnikest rohkem.
Ei ole harv, kui oodatakse, et välismaalased maksaksid oma rumalusest kohalikust keskmisest üüritasemest oluliselt kõrgemat hinda.
Paraku on üüripakkumised portaalides kättesaadavad nii kohalikele kui ka piiritagustele üürnikele. Sageli otsivad välismaalastest üürikorteri otsijad endale maakleri, kes on kohaliku turuinfoga rohkemal või vähemal määral kursis.
Tegelikkus ongi see, et sageli ootavad lääne poolt tulevad välismaalased hoopis, et Eestis on võimalik ühiselamu toa hinnaga saada üürile luksuslik kesklinnakorter.
Tõde on selles, et enamasti tõesti maksavad välismaalased keskmisest pisut kõrgemat üürihinda, kuid seda ka keskmisest märksa parema kauba eest. Ehk siis välismaalased soovivad keskmisest kvaliteetsemat hoonet ja korterit.
Välismaalastest üürnike puhul tasub silmas pidada, et üürileandja küsiks piisavalt suure tagatisraha, et katta üürimaksetega probleemide ilmnemisel võimalikult palju saamata jäänud üüritulust ja tasumata kõrvalkuludest.
Võlaõigusseadus lubab üürnikult küsida tagatisraha maksimaalselt kuni kolme kuu üüri ulatuses.
Hakata suure ilma pealt võlgujäänud välismaalast otsima on suhteliselt lootusetu ettevõtmine, mis toob endaga kaasa pigem kulu kui tulu.
Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust "Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikas?", mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.
Seotud lood
Ehkki tehisintellekt on üha hoogsamalt sisenemas ka kinnisvarasektorisse, on täna veel selle kasutamise osas rohkem küsimusi kui vastuseid. Peamurdmist ei tekita niivõrd see, millist AI-lahendust kasutada, vaid kas ettevõtte andmed on üldse sellisel kujul olemas, et tehisintellekt neist midagi mõistlikku välja lugeda suudaks.
Enimloetud
1
Eduvõtmed on olemas, haara kinni! Lisaks: millised pealinna arendajad müüsid mais kõige enam uusi kortereid?
2
Eluasemeturu hoonefond paisub. Tervikturg elavneb, ent unustage laialdane hinnatõus, pigem ees paistab tühjade majade fenomen.
4
Ekspert: statistiline anomaalia - statistikaameti numbrite taga mingisugune tehingute struktuuri muutus, võrreldes aastatagusega
6
“Hetkel tegeleme detailplaneeringu muutmise protsessiga”
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Vaata, milliste investorite käes on võlakirjade jäme ots ja kui palju keegi neid märkis
Kompleks kerkib Pärnu legendaarse rannahotelli kõrvale.
Senise praktika baasilt ostja jõuõlg kasvab edasi ja terendumas on tühjade majade fenomen
Vaata, mis nurgakivi panekul toimus ja kes seal olid. Vaata, milline see hoone hakkab välja nägema väljast ja seest.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele