Ehitaja Bauschmidti saneerimine näitab peatöövõtjate probleeme ehitusturul. Ehitatakse julmalt palju, kuid kellel neid äripindasid vaja on, küsib väikefirma Klaaspasun juhatuse liige Aare Roosiväli.
Harju maakohus algatas mõni päev enne jõule Bauschmidti saneerimismenetluse. Saneerimiskava on ettevõttel aega esitada veebruari keskpaigani. „Summad on ikkagi suured,“ nentis firma omanik Mait Schmidt võlgadest rääkides, kuid täpseid numbreid ei avaldanud. Võlausaldajaid on kogunenud 200 ligi.
„Bauschmidt ei ole väike firma. Kõigile oli saneerimine üllatav,“ ütles Klaaspasuna juhatuse liige Aare Roosiväli. „Sellest võib välja lugeda nii mõndagi, mis turul sel aastal toimuma hakkab. Arvan, et Bauschmidt ei ole ainuke, kellel on raskusi,“ leidis ta. „Ehituses on mingi väga suur jama. Paistab eelmise masu muster olevat. Ehitatakse julmalt palju. Kellel neid äripindasid vaja on?“
Roosiväljale on veel üks ohumärk silma jäänud. „Näen, et peatöövõtjad hakkavad võlgu jääma,“ lisas ta ja märkis, et buumi näitab samuti tema juhitava firma eelmise aasta tulemus.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kui 2015. aastal oli Klaaspasuna käive 350 000 eurot, siis läinud aasta oma ulatub ilmselt 600 000 euro kanti. „Käive oli väga kõva. Me ei ole mitte kunagi varasematel aastatel nii paljudes büroohoonetes klaasseinu paigaldanud.“
Loe ehitussektoris tekkinud probleemide kohta lähemalt
siit.
Seotud lood
Kinnisvarasektoris ei kulutata täna kõige rohkem aega ehitusplatsil või koosolekutel, vaid info otsimisele. Sama hoone kohta võib eksisteerida korraga mitu erinevat “tõde”, millest üks asub Excelis, teine PDF-is, kolmas haldustarkvaras ja neljas kellegi peas. Kui kellelgi on nüüd ja kohe vaja teada, millal mingil hoonel katus vahetati, kui suur on tegelik üüritav pind või kas ventilatsioonisüsteemil on kehtiv hooldusleping, võib vastuse leidmine võtta tunde või isegi päevi.