Kuidas projekte tulemuslikult juhtida?

Merko Ehituse, Glassolutionsi ja Tallinna linnavalitsuse esindajad räägivad 7. veebruaril toimuval Projektijuhtimise hommikuseminaril enda juhtimiskogemustest ja suurimatest õnnetundidest selle juures.

Koolitaja Kristjan Otsmann jagab kuulajatele neli head tulemuslikkuse suurendamise töövõtet.

Hilton Tallinn Park Hotelli projekteerimist ja ehitust vedanud Merko Ehitus Eesti projektidirektor Tarmo Pohlak ütles, et kaks ja pool aastat oli pinge üleval, hingamisruumi ei olnud – see oli nagu maratoni jooksmine 800 meetri jooksu tempoga.

Pohlak märkis, et kuigi nemad teostasid Olympicule võtmed-kätte-lahenduse, pidi Merko ja ka operaatoripoolne meeskond olema tõsiselt asja juures. „See on rahvusvaheline seltskond – Hiltoni projektidirektor ja sisekujunduse eest vastutajad tulid Türgist, erinevaid spetsialiste Saksamaalt, Inglismaalt ja ka mujalt Euroopast. Hotelli põhiliste, külastajatele avatud tsoonide sisekujundus tuli Soomest. Omavaheline suhtlus oli aktiivne ja pidev,“ selgitas Pohlak lisades, et projekteerimine ja ehitus oli pidevalt kompromisside leidmise kunst.

Maailmakuulsasse Londoni äripiirkonda Canary Wharf kerkinud 45-korruselise pilvelõhkuja Baltimore Tower fassaadi klaaspaketid tootis Glassolutions Baltiklaas Tartu tehas. Ettevõtte Baltikumi äriüksuse juhataja Martti Korgi sõnul tegi ligi poole miljoni euro suuruse ja kaks aastat kestnud projekti eriliseks selle mahukus ja pikaajalisus.

“Tootmises pidime väga täpselt jälgima, et õiged klaasid valmiksid ja saaksid õiges järjekorras pakitud. Eksimisruumi meil sisuliselt ei olnud, sest asenduspakette oleks pidanud hiljem vahetama helikopteriga,” rääkis Kork. Klaaspaketid transporditi Londonisse puidust kastides ja veokitega. Pilvelõhkuja 2.-42. korrusel asuvad kahe ja kolme magamistoaga korterid, mille privaatsete rõdude klaaspiiretest moodustub ümber maja keerduv omapärane ring.

2016. aasta juulis avatud Tallinna Paldiski mnt betoontee katselõik rajati uurimaks võimalusi teede vastupidavuse parandamiseks. Lemminkäinen Eesti juht Sven Pertens märkis, et suureks kitsaskohaks betoontee rajamisel osutus sobivate materjalide leidmine.

„Katselõigu ehitamisel saime selgeks, et ehitusel kasutatavat betoonisegu ei saa väga kaugele transportida. Segu maksimaalne transpordikaugus on 10 kilomeetrit, kuna seda transporditakse kalluritega. Kaugemale transportides hakkab betoonisegu kallurikastis segregeeruma, jämedamad kivid vajuvad allapoole ja segu pole enam ühtlane,“ rääkis Pertens. „Kusjuures kerkis mure, et sobivat killustikku spetsiaalse betoonisegu tootmiseks lähikonnas ei ole,“ lisas ta.

Ta märkis et betoontee ehitamine on tehnoloogilise protsessi poolest üsna aeganõudev ja ette antud üllatused pikendasid projekti veelgi. „Aeganõudev on ka see, et teelõiku ei saa avada liikluseks kohe, vaid betoonile tuleb anda kivinemiseks 28 päeva.“

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Kinnisvarauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Uudised