Mis toimub Porto Francoga?

Üheks asjade venimise põhuseks võib olla naaberkinnistustel kinnisvara arendavate Capital Milli ja Porto Franco vaheline tüli, mida klaaritakse juba pikemat aega kohtus.

Capital Mill nõuab kohtus Porto Franco projekteerimistingimuste ja kahe ehitusloa tühistamist, tülitsetakse ka ühe sissesõidu tõttu. Capital Milli häirib, et tulevikus sõidaksid autod Porto Franco kaubanduskeskuse parklasse üle Poordi tänava prommenaadi, kirjutas Äripäev 21. veebruaril. Selle tänava äärde paneb Capital Mill püsti Prommenaadi kortermaja, mille esimesel korrusel on äripinnad.

Enne kohtusse minekut rääkisid kinnisvaraarendajatest naabrid läbi varianti, mille kohaselt tulnuks Porto Francol 11 miljoni euroga ära osta kõigi Capital Milli hoonete esimesed korrused ehk äripinnad, mis jäävad Porto Franco sissesõidutee äärde.

“See sobis talle (Hillar Tederile – toim). Tema suurim risk oli, et hakkame oma äripindadega tema kaubanduskeskuse üürnikega konkureerima. Saame pakkuda soodsamat üürihinda kui tema,” ütles Capital Milli partner Marko Kull Äripäevale.

Kui Porto Franco tehingust keeldus, läks Capital Milli omanikeringi kuuluv Igor Mölder kinnisvaraärimehe Hillar Tederi sõnul kohtusse ja lubas vaidlusele punkti panna, kui tehing toimub. “Eestis kutsutakse sellist tegevust väljapressimiseks,” kommenteeris Teder Äripäevale.

Capital Mill süüdistas Tederit samuti alatutes mõjutusvõtetes, sest nende kontorisse astus mullu suvel sisse allilmaga seostatud ärimees Meelis Lao ja nõudis Porto Franco projekteerimistingimuste ning ehituslubade kohtuasja tagasivõtmist.

Läinud nädalal jõudsid Porto Franco ja Capital Mill niikaugele, et peavad nüüd kompromisslepingu sõlmimiseks aktiivselt läbirääkimisi, kuid kokkuleppe vormistamisega võib Porto Franco hinnangul veel aega minna paar kuud.

Avalikku osalust Hillar Tederil Porto Francos enam ei ole, arendus kuulub tema pojale Raunole, Lembit Lumpile ja Heldur Meeritsale. Hüpoteek on seatud ärimees Oleg Ossinovski kasuks.

Teise Porto Franco arenduse venimise põhjusena on ajakirjanduses välja toodud probleeme rahastuse leidmise ning üürilepingute sõlmimisega. Kinnisvaraarenduse rahastuse ja üürilepingute sõlmimise problemaatika on ärikinnisvara arendajatele nagu suletud ring. Pangad soovivad enne laenu andmist näha üürilepinguid ja üürnikud tahavad jällegi kindlalt teada, millal uued pinnad valmivad, kuid ühtki kindlat kuupäeva ei saa välja käia enne rahastuse leidmist.