Eesti Omanike Keskliit on seisukohal, et kõikide jäätmekäitluse etappide ehk nii kogumise, veo kui ka ladustamise korraldamine kohaliku omavalitsuse kaudu tõstab koduomanikele kulusid ja pärsib eraettevõtlust.
Omanike keskliidu esimehe Priidu Pärna sõnul viidi 2015. aastal omanike seas läbi küsitlus, milles osales ca 6000 inimest. 75% vastanutest leidis, et omanikel peaks olema suurem võimalus sekkuda prügivedaja valikusse ja ei oldud rahul jäikade tüüptingimuste ega veograafikutega. Kui kohalik omavalitsus haarab kõik jäätmekäitlusteenused enda kätte, muutub süsteem läbipaistmatumaks, kasvab ametnike armee ja kohalik omavalitsus peaks iseenda teenuse üle järelevalvet teostama, teatas liit.
Pärna sõnul on see kits kärneriks olukord. Kui Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu lubab, et omanikele muutub pakendi ja biojäätmete käitlus tasuta teenuseks, siis tegelikkuses peab maja muretsema ühe konteineri asemel jäätmete sorteerimiseks kolm konteinerit. Uuringust selgus, et enamus omanikest oleks hoopis huvitatud prügiveo ühishangetest, mida võiks näiteks läbi viia omanike esindusorganisatsioonid.
Maja- ja korteriomanikke koondavasse omanike keskliitu kuulub ligi 64 000 liiget.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Korteriühistud on erinevad: ühes veereb elu tegusa juhatuse eestvedamisel nagu hernes, teisel on kõik ligadi-logadi: remonditööd, mis ette võetakse, kipuvad venima jääma, trepikojad on räpased, majaümbruse heakord jätab soovida ja majaelanikud nurisevad. „Kui on näha, et asju kuidagi järje peale ei saada, tasub ehk kaaluda lepingu sõlmimist mõne haldusfirmaga,“ ütleb Ronald Tõnisson, korteriühistute haldusteenust pakkuva Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht.