Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Enamik tõsistest maksuvõlglastest kinnisvara­arendajad
Kinnisvarafirmade maksuvõlg sööstis aastaga 571 000 eurolt 2,8 miljonile eurole, sealhulgas kasvas suuremate maksuvõlgadega ettevõtete arv 20%.
Foto: Pixabay
„Oh jeesus!“ kostis Domus Kinnisvara juhatuse liige Ingvar Allekand kommentaariks Äripäevale. Ka tema märkas eelmise aasta teisel poolel, kuidas arendajate projektid sattusid raskustesse. Kõigil oli ühine põhjus. „Neid ajasid inimesed, kes ei teadnud, mida peavad tegema, et projekt edukas oleks,“ selgitas Allekand. „Kui sa suudad sõpradelt kokku laenata 150 000 eurot, asutada OÜ, mille põhikirja on märgitud kinnisvaraarendus, siis see ei tee sind kinnisvaraarendajaks.“
Alates kriisist languses olnud kinnisvarafirmade maksuvõlg pöördus mullu ootamatult tõusule ja tegi hoobilt pea viiekordse hüppe.
Kogustatistikas maksuvõlgnike arvus järsku tõusu näha polnud, aga kui ettevõtete kohta majandus- ning finantsinformatsiooni koguv Creditinfo tegi aasta hakul uuringu, siis see näitas, et suuremate maksuvõlgadega ettevõtete hulk ulatus 178 asemel 213ni. Seega tuli aastaga juurde 19,6 protsenti tõsisemaid võlgnikke. Enamik neist on arendajad.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Creditinfo juht Alar Jäger tõdes, et hüpe võlgnike nimekirjas on suur. „Võlgu jäävad nõrga ärimudeliga ettevõtted,“ märkis Jäger. Tema sõnul oli huvitav, kui varasematel aastatel vaatasid vastu väiksemad võlad. „Oli nagu Brežnevi aeg. Väga-väga vaikne. Keegi agressiivselt ei müünud ega arendanud, ei jäänud võlgu,“ lausus Jäger.
Loe täispikkuses Marge Väikenurme maksuvõlgade lugu Äripäevast SIIT.
Vaata kõige värvikamaid kinnisvarafirmadest maksuvõlglasi SIIT.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.