Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Korteriühistu sai lisaniiskuse tekkimisest nõude
Maja remondi tagajärjel läks ühes korteris niiskeks ning selle omanikul oli vaja probleemide kõrvaldamiseks raha kulutada. Ühistul tuleb korteriomaniku kahjud hüvitada, leidis riigikohus.
Advokaadibüroo Teder kinnisvara-ja ehitusvaldkonna juht Pille Pettai ja samas büroos töötav Rasmus Õisma lahkasid kinnisvaraalases uudiskirjas riigikohtu lahendit tsiviilasjas nr 3-2-1-6-17, mis käsitles korteriühistu vastutust korteriomanike ees.
Konkreetne lahend tegeleb peamiselt korteriühistu korraldatud küttesüsteemi ümberehitusega, mille käigus eemaldati korteri vannitoast radiaator. Niiskusest vabanemiseks ehitas korteriomanik välja sundventilatsiooni.
Advokaadibüroo selgitas oma uudiskirjas, et maja remonditööd tellis korteriühistu ja ehitustöid ei tehtud kvaliteetselt. Seetõttu tekkis korteris lisaniiskus, mille tagajärjel pidi korteriomanik tegema korteris remonti ning kulutusi ka edaspidiseks niiskuse eemaldamiseks. Korteriomanik nõudis korteriühistult seejärel kahju hüvitamist.
Korteriühistu üheks seadusest tulenevaks ülesandeks on kortermaja hooldamine ja majandamine, sh ka elamu tehnosüsteemide korrashoidmine. Korteriühistu ja selle liikmete vahel on tehingulaadne suhe ning sealt tuleneb vastutus ülesannete täitmatajätmise eest. Vastutuse aluseks saab olla mh ka korteriühistu tegevusetus, näiteks tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandustööde tegemata või korraldamata jätmine. Seega, kui midagi on jäänud tegemata, võib korteriomanik nõuda korteriühistult talle selle tagajärjel tekkinud kahju hüvitamist.
Lisaks märkis riigikohus, et kui töövõtulepingu sõlmijaks on korteriühistu, saab ebakvaliteetse töö eest lepingulisi nõudeid töövõtjale esitada vaid korteriühistu. Korteriomanikule see õigus ei laiene.
Seotud lood
Pakkumisele on tulnud Harku vallas, Vääna külas paiknev ärimaa krunt, mis asub vahetult Vääna–Keila-Joa maantee ääres ning pakub head nähtavust ja ligipääsu. Tegemist on asukohaga, kus Tallinna lähiümbruse laienemine ja ettevõtete kasvav ruumivajadus on juba käivitanud selge kasvutrendi – piirkonda on lisandunud mitmeid uusi äri- ja tootmishooneid.
Enimloetud
1
Metro tegevjuht: Võrreldes uue maja ehitamisega, aitab rekonstrueerimine meil kokku hoida ligikaudu 969 tonni süsihappegaasi
2
Viimased uudised
Urmas Sõõrumaa: Ühelgi keskusel pole hinge ilma inimesteta, kes sellele tähenduse annavad. Teeme kõik, et sellest saaks koht, kuhu tallinlased ja meie külalised tahaksid ikka ja jälle tagasi tulla, et kogeda, avastada ja olla osa millestki erilisest.
Ehitustööde ja sisustuse kogumaksumus oli 8,84 miljonit eurot + käibemaks.
Konverentsid
Hetkel kuum
Metro tegevjuht: Võrreldes uue maja ehitamisega, aitab rekonstrueerimine meil kokku hoida ligikaudu 969 tonni süsihappegaasi
Siin on EfTENi Läti-Leedu ambitsioon
Siin peitub investoritemagnet. Lisatud US Real Estate tegevjuhi Kaarel Loigu ja Forus kinnisvara jätkusuutlikkuse juhi Jaanika Veldre kommentaarid
Pooltargumendid ja vastuargumendid. Eesti eluasemeturu nooti seab Tallinna turg
See on praegu Tallinna suurim ehitusplats
Siia perioodi mahuvad 6 märgilist planeeringut + kae galeriid!
RKAS on renoveerimisvedur. Äsja sai renoveeritud Rahvusraamatukogu (arhitekt Raine Karp). Sama arhitekti loodud sarnase vormikeele ja sarnase paevoodriga rahvuslik Linnahall ootab renoveerimist ja kasutamist.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele