• 18.04.17, 16:44
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Korteriühistu sai lisaniiskuse tekkimisest nõude

Maja remondi tagajärjel läks ühes korteris niiskeks ning selle omanikul oli vaja probleemide kõrvaldamiseks raha kulutada. Ühistul tuleb korteriomaniku kahjud hüvitada, leidis riigikohus.
Uus radiaator poes.
  • Uus radiaator poes.
  • Foto: Julia-Maria Linna
Advokaadibüroo Teder kinnisvara-ja ehitusvaldkonna juht Pille Pettai ja samas büroos töötav Rasmus Õisma lahkasid kinnisvaraalases uudiskirjas riigikohtu lahendit tsiviilasjas nr 3-2-1-6-17, mis käsitles korteriühistu vastutust korteriomanike ees.
Konkreetne lahend tegeleb peamiselt korteriühistu korraldatud küttesüsteemi ümberehitusega, mille käigus eemaldati korteri vannitoast radiaator. Niiskusest vabanemiseks ehitas korteriomanik välja sundventilatsiooni.
Advokaadibüroo selgitas oma uudiskirjas, et maja remonditööd tellis korteriühistu ja ehitustöid ei tehtud kvaliteetselt. Seetõttu tekkis korteris lisaniiskus, mille tagajärjel pidi korteriomanik tegema korteris remonti ning kulutusi ka edaspidiseks niiskuse eemaldamiseks. Korteriomanik nõudis korteriühistult seejärel kahju hüvitamist.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Korteriühistu üheks seadusest tulenevaks ülesandeks on kortermaja hooldamine ja majandamine, sh ka elamu tehnosüsteemide korrashoidmine. Korteriühistu ja selle liikmete vahel on tehingulaadne suhe ning sealt tuleneb vastutus ülesannete täitmatajätmise eest. Vastutuse aluseks saab olla mh ka korteriühistu tegevusetus, näiteks tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandustööde tegemata või korraldamata jätmine. Seega, kui midagi on jäänud tegemata, võib korteriomanik nõuda korteriühistult talle selle tagajärjel tekkinud kahju hüvitamist.
Lisaks märkis riigikohus, et kui töövõtulepingu sõlmijaks on korteriühistu, saab ebakvaliteetse töö eest lepingulisi nõudeid töövõtjale esitada vaid korteriühistu. Korteriomanikule see õigus ei laiene.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 23.03.26, 15:54
Viimsisse kerkiv elamurajoon paneb investoreid krunte jahtima
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Ajal, mil nõudlus kvaliteetse eramajade elamispinna järele Tallinna lähiümbruses püsib stabiilsena, on tugevates eeslinnades arendatavad projektid muutunud lisaks lõpptarbijale suunatud tooteks ka investeerimisvahendiks. Sellest loogikast lähtuvalt arendab Kama Grupp Viimsi vallas projekti Suure-Allikmäe — 33 Skandinaavia stiilis krundiga elamurajooni, mis on jõudnud praktilise teostuse etappi ning loob aluse vara edasiseks väärtuse kasvuks.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele