• 18.04.17, 16:44
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Korteriühistu sai lisaniiskuse tekkimisest nõude

Maja remondi tagajärjel läks ühes korteris niiskeks ning selle omanikul oli vaja probleemide kõrvaldamiseks raha kulutada. Ühistul tuleb korteriomaniku kahjud hüvitada, leidis riigikohus.
Uus radiaator poes.
  • Uus radiaator poes.
  • Foto: Julia-Maria Linna
Advokaadibüroo Teder kinnisvara-ja ehitusvaldkonna juht Pille Pettai ja samas büroos töötav Rasmus Õisma lahkasid kinnisvaraalases uudiskirjas riigikohtu lahendit tsiviilasjas nr 3-2-1-6-17, mis käsitles korteriühistu vastutust korteriomanike ees.
Konkreetne lahend tegeleb peamiselt korteriühistu korraldatud küttesüsteemi ümberehitusega, mille käigus eemaldati korteri vannitoast radiaator. Niiskusest vabanemiseks ehitas korteriomanik välja sundventilatsiooni.
Advokaadibüroo selgitas oma uudiskirjas, et maja remonditööd tellis korteriühistu ja ehitustöid ei tehtud kvaliteetselt. Seetõttu tekkis korteris lisaniiskus, mille tagajärjel pidi korteriomanik tegema korteris remonti ning kulutusi ka edaspidiseks niiskuse eemaldamiseks. Korteriomanik nõudis korteriühistult seejärel kahju hüvitamist.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Korteriühistu üheks seadusest tulenevaks ülesandeks on kortermaja hooldamine ja majandamine, sh ka elamu tehnosüsteemide korrashoidmine. Korteriühistu ja selle liikmete vahel on tehingulaadne suhe ning sealt tuleneb vastutus ülesannete täitmatajätmise eest. Vastutuse aluseks saab olla mh ka korteriühistu tegevusetus, näiteks tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandustööde tegemata või korraldamata jätmine. Seega, kui midagi on jäänud tegemata, võib korteriomanik nõuda korteriühistult talle selle tagajärjel tekkinud kahju hüvitamist.
Lisaks märkis riigikohus, et kui töövõtulepingu sõlmijaks on korteriühistu, saab ebakvaliteetse töö eest lepingulisi nõudeid töövõtjale esitada vaid korteriühistu. Korteriomanikule see õigus ei laiene.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 15.05.26, 11:34
Kaev ei sünni joonlauaga, sest maa all paneb asjad paika loodus
Kaevumeister Tarmo Hälvin ütleb, et maa all ei tööta miski joonlaua järgi. Ühel kinnistul tuleb vesi kätte viie meetri pealt, kõrvalkrundil võib sama tulemuse nimel kaevata poole sügavamale. Just ettearvamatus on see, miks salvkaevude rajamisel ei määra töö mahtu ainult rõngaste arv või augu sügavus, vaid pinnas, veesooned ja kogemus oskus seda kõike lugeda.

Hetkel kuum

Summus Capitali juhatuse liige Aavo Koppel ja ettevõtte investeeringute juht Hannes Pihl on käima tõmmanud tõelise rahaveski.
Saated
  • 12.05.26, 11:11
Rahaveski. Poolas kiirelt toimetav Summus näitab, kuhu tasub esimesena vaadata
Poola on nüüd Baltikumi turu osa! Vaata, kuhu seal investeerida. Siin avaneb tulevik
Sarikapeolised hoos.
Uudised
  • 15.05.26, 12:15
Galerii: Scandium võttis Mustamäe megaarenduse 15-miljoniliselt hoonelt sarikapärja
Tallinna linnaplaneerija Oliver Alver analüüsib erinevaid arendajate tüüpe.
Uudised
  • 14.05.26, 06:15
Linnaplaneerija: On päris arendajad, paberil arendajad ja pensionifondi mehed
Arhitekt ja füüsik Kaja Pae.
Uudised
  • 13.05.26, 12:05
Kaja Pae: Kas peame iga arenduse juures uuesti avastama, kust päike tõuseb?
Tallinna linnaarhitekt Andro Mänd näeb Tallinna kikilipsukujus potentsiaalset trumpi ja edulugu.
Uudised
  • 15.05.26, 06:00
Arendaja ja ametnik, pange tähele! Tallinna linnaarhitekt: pealinna kikilipsukuju on ju puhas boonus
See puudutab igaüht. Tallinna suure ringtee algne idee on ära lörtsitud. Mänd: Need on nagu veresooned, mis lupjuvad ja lupjuvad
Kasvuruumi on ees küll ja veel.
Uudised
  • 18.05.26, 06:15
Summuse rahaveski kogub pöördeid: I kvartal lisas müügitulu ja puhaskasumit
Aavo Koppel: laienemine Poola turule on täitnud oma eesmärki
Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige ja kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark vaatab turule sügavuti otsa.
Uudised
  • 13.05.26, 11:05
Kinnivaraturul käib tugevamate väljasõelumine
Business Arena Baltics 2026 näitas selgelt, et sektori järgmine arenguhüpe ei sõltu ainult suurtest strateegilistest otsustest, vaid ka sellest, kui sujuvalt toimivad igapäevased tööprotsessid.
  • ST
Sisuturundus
  • 11.05.26, 09:29
Kuidas kiirendada kinnisvaraprojekte ilma suurte investeeringuteta?
Olulisimad teemad Business Arena 2026 kinnisvarafoorumil

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele