Statistika: Eesti suurlinnade korterite hinnad kasvavad

Maa-ameti andmetel tehti 2017 esimeses kvartalis Eestis kokku 5417 korteritehingut. Aastataguse ajaga võrreldes suurenes korteritehingute arv 19%. Seda võib pidada väga tugevaks kasvuks.

Ei ole vast üllatus, et Eesti kinnisvaratehingute arvust suur osa tehakse Tallinnas. Tallinna korteritehingute arv oli 2017 esimeses kvartalis 2450 ehk aastatagusest samuti 19% enam.

Tallinna kõrval oli ka Tartu ja Pärnu korteriturul näha märgatavat hüpet. Tartus tehti aasta esimese kolme kuuga 17% ja Pärnus 18% rohkem ostu-müügitehinguid. Nii sõlmiti sel perioodil Tartus kokku 380 ja Pärnus 203 korterilepingut.

Tähelepanu väärib, et nii Tallinnas kui Tartus on aasta esimese kvartali tehingute arv viimase viie aasta lõikes kõrgeimal tasemel. See paneb tõsiselt mõtlema, kas tehingute arv sellisel tasemel on jätkusuutlik ja mis saab edasi.

Tehingute kõrges arvus peegelduv eluasemenõudlus kergitab hindu. Peab mainima, et korterihindadele annavad oma hoo uued korterid. On ju uued korterid keskmisest kallimad ja kasvav uute korterite tehingute osakaal suurendab tehingute statistilist keskmist hinda.

Eesti korteritehingute keskmine hind oli 2017 esimeses kvartalis 1153 €/m² ehk eelmisest aastast 11% enam. Sama palju ehk 11% kasvasid korteritehingute hinnad Tallinnas, kus need jõudsid tasemele 1728 €/m². Pärnu hinnad tõusid veelgi enam ehk koguni 17% ja tasemele 1092 €/m².

Tartu korteritehingute hind oli 2017 esimeses kvartalis maa-ameti andmetel 1247 €/m², mis on kõigest 2% eelmisest aastast rohkem.