Kui päästjatele korraldataks igal aastal avalikes hoonetes sama palju kriisiõppusi, kui suurettevõtetes ja -hoonetes, ei kaotaks nad reaalses ohuolukorras pead, leiab hotell Bernhard omanik Madis Mutso.

- Madis Mutso Foto: Äripäev
Tuleohutuskonverentsil 2017 hotell Bernhardis toimunud suurpõlengut lahkav Mutso rääkis konverentsieelses lühiintervjuus kinnisvarauudised.ee-le, kuidas ta hindab praegust olukorda hoonete tuleohutusega ja millega tuleks senisest oluliselt rohkem tegelda.
Arvan, et päästeameti iga-aastaste ülevaatuste ja ettevõtte koostatud enesekontrolliplaanide toel võib hoonete tuleohutust pidada rahuldavaks. Meie omapära, nagu enamasti maa-arhitektuuril ikka, on rohke puidu kasutamine fassaadil ja interjööris. Nii on klientidele ootuspärane, kuid samas on sellised ehitised tuldkartvamad, kui puhtad kivi- või betoonrajatised.
Tulekahjude kustutamisel on kriitilise tähtsusega kohalike olude väga hea tundmine. Avalike hoonete nagu koolide, haiglate, hotellide, spordibaaside, tanklate, suurpodide, tootmishoonete jms kriisiõppused peaksid olema regulaarsed igale päästekomandole. Hotell Bernhardi näitel väidan, et põlengukahjud oleksid olnud oluliselt väiksemad, kui kustutajad ei oleks kulutanud asjatult aega lähimate veevõtukohtade otsimisele. Suurt lisaressurssi selline väljaõpe ei nõua, aga kriisiolukorras efektiivse tegevuse huvides on see siiki vältimatu.
Seotud lood
Kevadkoristuse traditsioon ulatub sajandite taha. Enne moodsaid kütte- ja ventilatsioonisüsteeme oli kevad ainus võimalus puhastada kodu talvel kogunenud tolmust ja tahmast. Paljudes kultuurides sümboliseerib suurpuhastus ka uut algust ja värsket peatükki.