Kui päästjatele korraldataks igal aastal avalikes hoonetes sama palju kriisiõppusi, kui suurettevõtetes ja -hoonetes, ei kaotaks nad reaalses ohuolukorras pead, leiab hotell Bernhard omanik Madis Mutso.
Tuleohutuskonverentsil 2017 hotell Bernhardis toimunud suurpõlengut lahkav Mutso rääkis konverentsieelses lühiintervjuus kinnisvarauudised.ee-le, kuidas ta hindab praegust olukorda hoonete tuleohutusega ja millega tuleks senisest oluliselt rohkem tegelda.
Arvan, et päästeameti iga-aastaste ülevaatuste ja ettevõtte koostatud enesekontrolliplaanide toel võib hoonete tuleohutust pidada rahuldavaks. Meie omapära, nagu enamasti maa-arhitektuuril ikka, on rohke puidu kasutamine fassaadil ja interjööris. Nii on klientidele ootuspärane, kuid samas on sellised ehitised tuldkartvamad, kui puhtad kivi- või betoonrajatised.
Tulekahjude kustutamisel on kriitilise tähtsusega kohalike olude väga hea tundmine. Avalike hoonete nagu koolide, haiglate, hotellide, spordibaaside, tanklate, suurpodide, tootmishoonete jms kriisiõppused peaksid olema regulaarsed igale päästekomandole. Hotell Bernhardi näitel väidan, et põlengukahjud oleksid olnud oluliselt väiksemad, kui kustutajad ei oleks kulutanud asjatult aega lähimate veevõtukohtade otsimisele. Suurt lisaressurssi selline väljaõpe ei nõua, aga kriisiolukorras efektiivse tegevuse huvides on see siiki vältimatu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Autokeskuse sisekliima peab toimima märkamatult. Mugav temperatuur, töökindel jahutus ja energiatõhus küttesüsteem mõjutavad iga päev nii klientide esmamuljet kui ka töötajate heaolu ning hoone kasutuskulusid. Kolm Eesti autokeskust kinnitavad, et erinevate tehniliste lahendustega on võimalik eesmärk saavutada – luua töökindel, nutikalt juhitav ja energiasäästlik sisekliima.
Hetkel kuum
Hepsori, Merko ja Citadele Lätit hõlmavad kommentaarid on paraku turuolukorda peegeldavad. Ent Lätifenomen on vaid rehkenduse üks pool