Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mutso: kriisiõppusi on vaja päästjatele
Kui päästjatele korraldataks igal aastal avalikes hoonetes sama palju kriisiõppusi, kui suurettevõtetes ja -hoonetes, ei kaotaks nad reaalses ohuolukorras pead, leiab hotell Bernhard omanik Madis Mutso.
Tuleohutuskonverentsil 2017 hotell Bernhardis toimunud suurpõlengut lahkav Mutso rääkis konverentsieelses lühiintervjuus kinnisvarauudised.ee-le, kuidas ta hindab praegust olukorda hoonete tuleohutusega ja millega tuleks senisest oluliselt rohkem tegelda.
Arvan, et päästeameti iga-aastaste ülevaatuste ja ettevõtte koostatud enesekontrolliplaanide toel võib hoonete tuleohutust pidada rahuldavaks. Meie omapära, nagu enamasti maa-arhitektuuril ikka, on rohke puidu kasutamine fassaadil ja interjööris. Nii on klientidele ootuspärane, kuid samas on sellised ehitised tuldkartvamad, kui puhtad kivi- või betoonrajatised.
Tulekahjude kustutamisel on kriitilise tähtsusega kohalike olude väga hea tundmine. Avalike hoonete nagu koolide, haiglate, hotellide, spordibaaside, tanklate, suurpodide, tootmishoonete jms kriisiõppused peaksid olema regulaarsed igale päästekomandole. Hotell Bernhardi näitel väidan, et põlengukahjud oleksid olnud oluliselt väiksemad, kui kustutajad ei oleks kulutanud asjatult aega lähimate veevõtukohtade otsimisele. Suurt lisaressurssi selline väljaõpe ei nõua, aga kriisiolukorras efektiivse tegevuse huvides on see siiki vältimatu.
Seotud lood
Kaevumeister Tarmo Hälvin ütleb, et maa all ei tööta miski joonlaua järgi. Ühel kinnistul tuleb vesi kätte viie meetri pealt, kõrvalkrundil võib sama tulemuse nimel kaevata poole sügavamale. Just ettearvamatus on see, miks salvkaevude rajamisel ei määra töö mahtu ainult rõngaste arv või augu sügavus, vaid pinnas, veesooned ja kogemus oskus seda kõike lugeda.
Enimloetud
2
Mida tuleb arendajal teha teisiti?
3
Viimased uudised
Üks arendaja teisest arendajast: vaadates hotellituru seisu, ei ole ime, et ta ei soovi edasi liikuda – see arendus ei pruugi praegustes tingimustes lihtsalt majanduslikult ära tasuda.
Oma strateegiat jagab Kristjan Piilmann
Konverentsid
Hetkel kuum
See on reljeefne. Vaata, milline kuristik haigutab Tallinna uusarenduste, järelturu ja veneaegsete korterite ruuduhindades!
Mida tuleb arendajal teha teisiti?
Ehitajad, arendaja otsib, kes Teist selle valmis teeks
Aavo Koppel: laienemine Poola turule on täitnud oma eesmärki
Vaata rahalist arvestust. Mida ja kellele lubab aasta alguses toimunud maksuküüru kaotamine?
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele