20. juuli 2017

Jutuga madalatest kommunaalkuludest võib ostjat petta

Agur Tammistu
Autor: Domus Kinnisvara

Vaatame numbrite sisse, mida need sisaldavad, kirjutab Domus Kinnisvara vanemmaakler Agur Tammistu.

Mida siis tähendab kinnisvara müügikuulutuses väljend „madalad kommunaalkulud„? Võtame Tallinnas „mägede“ keskmise 60-ruutmeetrise kolmetoalise korteri, mille kommunaalkulud on suvel ca 70 € ning talvel kuni 130 €, mis on väidetavalt madal kulu.

Kulud jagunevad laias laastus kaheks. Esimese osa kuludest moodustavad majandamiskulud ehk maksed avariiteenuse, halduse, hoolduse, hoone kindlustuse, sise-ja väliskoristuse ning remondi eest ja laenu tagasimakseks. Teine osa kuludest on kommunaalkulud ehk gaasi, prügiveo, soojusenergia, vee soojendamise, vee ja kanalisatsiooni, üldelektri ja üldvee kulud. Majandamiskulud on suhteliselt püsiva, aga kommunaalkulud muutuva ja korteri valdaja poolt mõjutatava suurusega.

Renoveeritud majas kulub raha topelt

Olete ostmas endale korterit vana asumi väga korralikult renoveeritud kortermajja, kuhu on paigaldatud uued reguleeritavad ja küttekulu mõõtjatega radiaatorid, maja fassaad ja katus on soojustatud, aknad vahetatud, rõdud-lodžad kinniehitatud ja esimese müügiartiklina tõstetaksegi esile madalaid küttekulusid. Nii need küttekulud makseteatisel ka kajastuvad. Siinkohal tasub tähelepanu juhtida majandamiskulude osale ja vaadata, kui palju see küttekulude kokkuhoid meile laenu tagasimakse või remondifondi kogutavate summadena maksma läheb. Need numbrid võivad olla päris suured.

Kui te ostate korteri vana asumi uhkelt renoveeritud majja, maksate selle eest järgnevate aastate jooksul tegelikult rohkem, kui remontimata majas asuva korteri eest. Vahe tuleneb sellest, et peate kogu selle toreduse korteriühistu laenu tagisimaksetega n-ö veel kord kinni maksma. Sellepärast tasubki süübida arve sisusse.

Aga kui olete ostmas korterit täiesti uude kortermajja, mis ei ole veel valminudki, kuidas siis teada saada, mis suuruses arved hiljem teie postkasti või meiliboksi potsatavad?

Mugavused dikteerivad hinna

Uus kortermaja ehitatakse vastavalt energiamärgise nõuetele ja tänapäevaste tehnosüsteemidega tagatakse madalamad ülalpidamiskulud. Seetõttu maksate uute majade puhul ostjana kinni korteriga kaasnevate rajatiste ja süsteemide hinna. Hilisematele arvetele ei lisandu pikka aega mingeid ühistu võetud laene ega suuri igakuiseid makseid remondifondi.

Siinkohal tasub aga vaadata, millised kuluread n-ö tavapärastele kuludele lisanduvad.

Enamalt on uutes korterelamutes tehtud nullkorrusele autoparkla ja panipaigad. Kui see on kinnine ruum, tuleb seda ka kütta, ventileerida, valgustada, peab olema rajatud vastav tuletõrjesüsteem. Nende ja teiste sarnaste hüvedega kaasneb palju püsivaid kuluartikleid. Näiteks on parklasse suunduva kaldtee alla paigaldatud tihti elektriküttega kaabeldus, hoidmaks sissesõitu jää- ja lumevabana. Uutes kortermajades tõstavad küttearveid ka tavapärasest kõrgemad laed, suured maast-laeni aknad, avarad klaasfassaadiga trepikojad.

Uue plussiks ühesugused naabrid

Kõik energiatõhusust ja mugavust tagavad tehnosüsteemid nagu soojaveemahutid, päikesepaneelid, soojustagastiga ventilatsioonisüsteemid, liftid jmp vajavad hooldust. Lisaks olete te saanud veel turvalisust kinnise, aia ja väravatega piiratud territooriumi, oma mänguväljakute, salvestavate valvekaamerate ja turvasüsteemide, elektriliselt avatavate väravate ja garaažiuste, maja välisvalgustuse ja palju muuga. Ka nende turvalahenduste hoolduse ja ekspluatatsiooni eest tuleb teil eraldi igakuist tasu maksta.

Lõppkokkuvõttes saate te ikkagi kommunaalarve enam-vähem samas suuruses, kui vanas asumis paikneva korteri eest. Vahe on ainult selles, et naudite uues elukeskkonnas oluliselt rohkem mugavusi ja tänapäevaseid lahendusi. Kindlasti ei maksa te ka n-ö tühja, välisõhku küttes.

Uude majja korterit ostes saate üldjuhul ka maksejõulised naabrid, kes teavad, mille eest nad on maksnud. Küll ei pruugi seal olla vanade asumitega sama hästi toimivat naabrivalvet.

Kommentaar ilmus 2017. aasta aprillikuu Kinnisvaras. Kõiki Äripäeva Kinnisvara eriväljaandeid saad lugeda SIIT.

Jaga lugu
Kinnisvarauudised.ee toetajad:
Helen RootsKinnisvarauudised.ee juhtTel: 55 988 223
Sandra MalvikEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 58 552 554
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 56 861 806