Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Metsa­organisatsioonid valisid parima majandaja
Selle aasta parim metsamajandaja on Liidia Köster Läänemaalt, teatasid Eesti Erametsaliit ja Erametsakeskus.
Nädalavahetusel andis Eesti Erametsaliit koostöös Erametsakeskusega juba 24. korda välja parima metsamajandaja tiitli, mis läks Läänemaal Piirisalus Enniste talus koos poja Sveniga metsa kasvatavale Liidia Kösterile.
Enniste talu on Köstrite pere käes juba kuuendat põlve. Pensioniealine Liidia Köster võtab aga praegugi veel ise sae kätte, teeb valgustusraiet või kultuurihooldust. Samuti lööb ta kaasa istutustöödel.
Liidia Köster köitis tiitli andjate tähelepanu ka sellega, et on väga hästi kursis kõigi oma metsas tehtud töödega ning omab selget ettekujutust, milliseks metsa kujundada soovib. Oma metsa nimetab Köster ka pensionisambaks, sest see annab talle tänu tarkadele majandamisotsustele igakuiselt 180 eurot pensionilisa.
Parimate metsamajandajate konkursil osales üheksa metsaomanikku üle Eesti.
Lisaks parima metsamajandaja tiitlile anti konkursil välja järgmised eripreemiad:
Karl Axel Adelman Läänemaalt - Põlvest põlve metsamajandaja;Andres Tammeveski Hiiumaalt - Teadmistepõhine metsamajandaja;Daniil Starodubtsev Ida-Virumaalt - Noor metsainvestor;Starforest OÜ - Kogenud metsakasvataja;Metsamaahalduse AS - Professionaalne metsamajandaja;Ökokütus OÜ Põlva- ja Võrumaalt - Biomajanduse edendaja;Kairi-Kristiine Haller Pärnumaalt - Pealehakkaja metsaomanik;Sindlivabrik OÜ Raplamaalt - Pika vaatega metsakasvataja.
Kandidaatide juures hinnati nende viimaste aastate metsamajanduslikke töid ja muid metsa erinevate väärtustega seotud tegevusi. Arvesse võeti ka metsaomanike põhimõtteid metsade majandamisel, panustamist kogukonna ja maaelu arengusse ning traditsioonide hoidmisse.
Seotud lood
Elutsükli analüüs (LCA) on tööriist, mis aitab hinnata hoone keskkonnamõju selle „sünnist surmani“ – alates toormaterjalide kaevandamisest kuni lammutamise ja taaskasutuseni. Ehituses tähendab see näiteks seda, millist mõju avaldab betooni, terase või isolatsioonimaterjalide tootmine, transport, paigaldus ja hilisem hooldus meie kliimale.
Enimloetud
1
Senisest veelgi rohkem betooni, terast, klaasi ja klantsi ei muuda pilti paremaks. Asjaosaline - vaata, et Sa uuest trendist maha ei jää!
2
3
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
5
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
Viimased uudised
Vaata, mida büroode vakantsuse kasv toob kaasa omakorda
Kuldar leis: “Uues voorus loobume nii-öelda nobedate näppude põhimõttest ja kõik saavad oma taotluse rahulikult esitada.”
Konverentsid
Hetkel kuum
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
Vaata, mis on pikaajalise edu peamised võtmetegurid ja millal tuleb hakata büroohooneid lammutama.
Vaata, mis seal toimus ja kes kõik seal kohal olid!
Ader: linn ei peaks andma maad ära kopikate eest
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele