12. september 2017

Jurist soovitab: räägi kõrvalkulude maksmine läbi

Kairi Ummus
Autor: Epicenter

On oluline teada, millise osa üüripinnaga kaasnevatest kommunaalkuludest peaks maksma üürnik ja kui palju omanik ning mida saab vaidlustada. Selgitab Epicenter Kinnisvara jurist Kairi Ummus.

Tavaliselt lepivad pooled enne lepingu allkirjastamist kokku, mille eest üürnik lisaks igakuisele üürile veel maksma hakkab. Mõnikord õnnestub omanikul kõik omandi kõrvalkulud kirjutada üürniku kraesse ja paljud üürnikud ei teagi, et tegelikult paneb kulude eest tasumise korra paika seadus ja erilist mänguruumi siin ei ole.

Võlaõigusseaduse järgi võib üürileandja lisaks üürile kõrvalkuludena küsida ainult neid kulusid, mis on otseselt seotud eluruumi kasutamisega ehk näiteks küte, elekter, vesi, maja hoolduskulud. Samas ei tohi kõrvalkulude hulka arvestada makseid remondifondi või korteriühistu laenu igakuised tagasimakseid, mis jäävad omaniku kohustuseks.

Eluruumi üürilepingus seadusega sätestatust üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Näiteks kui üürileandja paneb üürnikule kohustuse maksta remondifondi, on see seadusest kõrvalekalduv kokkulepe ja seega tühine. Kui juhtub, et üürileandja on seadust rikkunud ja nõudnud üürnikult remondifondi maksete tasumist, võib kannatanu pöörduda kohtusse. Küll aga tasub arvestada, et vaidlustada tuleb valesti makstud kulud siiski üürisuhte algusjärgus.

Seadus ütleb ka seda, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma kõrvalkulud üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. See tähendab, et omanik ei tohiks mingil juhul eeldada, et küllap üürnik maksab, mis vaja. Kui kõrvalkulud korteri väljaüürimisel üldse teemaks ei tõusnud, ei ole üürnikul ka kohustust maksta. Kuigi kirjalik kokkulepe on kindlam, võib tingimused läbi rääkida ka suuliselt.

Sellised teenused, mis ei ole korteriga seotud, nagu elekter, internet jne, võiks üürnik lepinguperioodiks võtta oma nimele. See on teatavaks kaitseks just omanikule. Kui tema kinnisvara kasutaja jätab näiteks kaabeltelevisiooni eest maksmata ja operaatorfirma lõpetab teenuse pakkumise, liigub võlg ja kohustus üürnikuga kaasa. Koduomanik saab aga sõlmida uue lepingu ja rõõmsalt oma lemmiksaateid edasi vaadata.

Jaga lugu
Kinnisvarauudised.ee toetajad:
Helen RootsKinnisvarauudised.ee juhtTel: 55 988 223
Sandra MalvikEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 58 552 554
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 58 361 474