• 12.09.17, 20:52
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Jurist soovitab: räägi kõrvalkulude maksmine läbi

On oluline teada, millise osa üüripinnaga kaasnevatest kommunaalkuludest peaks maksma üürnik ja kui palju omanik ning mida saab vaidlustada. Selgitab Epicenter Kinnisvara jurist Kairi Ummus.
Kairi Ummus
  • Kairi Ummus
  • Foto: Epicenter
Tavaliselt lepivad pooled enne lepingu allkirjastamist kokku, mille eest üürnik lisaks igakuisele üürile veel maksma hakkab. Mõnikord õnnestub omanikul kõik omandi kõrvalkulud kirjutada üürniku kraesse ja paljud üürnikud ei teagi, et tegelikult paneb kulude eest tasumise korra paika seadus ja erilist mänguruumi siin ei ole.
Võlaõigusseaduse järgi võib üürileandja lisaks üürile kõrvalkuludena küsida ainult neid kulusid, mis on otseselt seotud eluruumi kasutamisega ehk näiteks küte, elekter, vesi, maja hoolduskulud. Samas ei tohi kõrvalkulude hulka arvestada makseid remondifondi või korteriühistu laenu igakuised tagasimakseid, mis jäävad omaniku kohustuseks.
Eluruumi üürilepingus seadusega sätestatust üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Näiteks kui üürileandja paneb üürnikule kohustuse maksta remondifondi, on see seadusest kõrvalekalduv kokkulepe ja seega tühine. Kui juhtub, et üürileandja on seadust rikkunud ja nõudnud üürnikult remondifondi maksete tasumist, võib kannatanu pöörduda kohtusse. Küll aga tasub arvestada, et vaidlustada tuleb valesti makstud kulud siiski üürisuhte algusjärgus.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Seadus ütleb ka seda, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma kõrvalkulud üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. See tähendab, et omanik ei tohiks mingil juhul eeldada, et küllap üürnik maksab, mis vaja. Kui kõrvalkulud korteri väljaüürimisel üldse teemaks ei tõusnud, ei ole üürnikul ka kohustust maksta. Kuigi kirjalik kokkulepe on kindlam, võib tingimused läbi rääkida ka suuliselt.
Sellised teenused, mis ei ole korteriga seotud, nagu elekter, internet jne, võiks üürnik lepinguperioodiks võtta oma nimele. See on teatavaks kaitseks just omanikule. Kui tema kinnisvara kasutaja jätab näiteks kaabeltelevisiooni eest maksmata ja operaatorfirma lõpetab teenuse pakkumise, liigub võlg ja kohustus üürnikuga kaasa. Koduomanik saab aga sõlmida uue lepingu ja rõõmsalt oma lemmiksaateid edasi vaadata.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.06.25, 14:49
Tuleohutuseksperdid 112 häireedastuse muudatusest: päästeauto automaatne kohalesõitmine ei tohi mõjutada meie vara üldist ohutust
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele