Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Aeg kortermaju kütma hakata
Külmad ja vihmased sügisilmad muudavad kütmata kortermajad niiskeks ja soodustavad hallituse arengut, mistõttu tuleks juba praegu kütma hakata, isegi kui osa elanikke ning korteriomanikke on selle vastu.
"Kütteperioodi alustab iga maja iseseisvalt, kuid tuleb vaadata ilmastikuolusid, jälgida hoone sisetemperatuuri ning arvestada elanike vajadustega,” ütles Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) õigusosakonna juht Urmas Mardi liidu pressiteate vahendusel.
Nõuded sätestab eluruumidele valitsuse määrus "Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine". Määrus ütleb järgmist: õhu temperatuur eluruumis peab olema optimaalne, looma inimesele hubase soojatunde ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele. Kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla +18 °C. Õhu niiskus eluruumis peab püsima piires, mis ei kahjusta inimeste tervist, väldib veeauru kondenseerumist ning ei tekita niiskuskahjustusi. Eluruumi siseõhu optimaalne niiskus on 40-60 protsenti.
Mardi lisas, et ka tühjalt seisval korteril lasub kütmiskohustus: "Korteris peab olema tagatud mõistlik temperatuur, mis meie hinnangul võiks olla vähemalt +18 kraadi."
Tühjana seisva korteri kütmata jätmine ohustab talvekuudel maja vee- ja kanalisatsioonitorustikku, kuid kannatavad ka naaberkorterite elanikud. Nii maja konstruktsioon kui ka vee- ja kanalisatsioonitorustik on kaasomandis. Korteriomanik ei tohi isiklikus kasutuses olevate ruumide kütmata jätmisega või kütte väljalülitamisega kahjustada kaasomandis olevat vara.
"Tuleval aastal jõustuvas uues korteriomandi- ja korteriühistu seaduseson sõnaselge säte: eriomandi eseme korrashoidmisel on korteriomanik muu hulgas kohustatud hoidma selle piires sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi eseme säilimise ning teiste eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta," täpsustas Mardi.
EKÜL ühendab rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.
Kui praegu on Eestis umbes 11 000 korteriühistut, siis alates tulevast aastast korteriühistute arv kahekordistub, sest kortermajades, kus ühistut siiani ei ole, luuakse need automaatselt.
Seotud lood
Meie linnades ja valdades on palju häid arendusplaane, mis vajavad elluviimiseks erasektori partnerit, investorit või lihtsalt suuremat rahvusvahelist tähelepanu. Kuidas aga jõuda nendeni, kellega koos need plaanid päriselt ellu viia?
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Riim ja nõukogu uus esimees kommenteerivad olukorda
3
4
Varjendite teema on hell: see oli kõne all 8. oktoobril toimunud 4. Arhitektuuri ja arenduse konverentsil ning debatt toimus ka 2025. aasta veebruaris
6
Juhtivate ekspertide koostööfoorum leidis rea lahendusi
Viimased uudised
“Lutheri kvartalit ostes oleks võinud targemini käituda“
Lisatud video kavandatavast teekoridorist
Varjendite teema on hell: see oli kõne all 8. oktoobril toimunud 4. Arhitektuuri ja arenduse konverentsil ning debatt toimus ka 2025. aasta veebruaris
Konverentsid
Hetkel kuum
Juhtivate ekspertide koostööfoorum leidis rea lahendusi
Riim ja nõukogu uus esimees kommenteerivad olukorda
Enn Parel: Need summad ei ole väikesed
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele