Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Aeg kortermaju kütma hakata
Külmad ja vihmased sügisilmad muudavad kütmata kortermajad niiskeks ja soodustavad hallituse arengut, mistõttu tuleks juba praegu kütma hakata, isegi kui osa elanikke ning korteriomanikke on selle vastu.
"Kütteperioodi alustab iga maja iseseisvalt, kuid tuleb vaadata ilmastikuolusid, jälgida hoone sisetemperatuuri ning arvestada elanike vajadustega,” ütles Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) õigusosakonna juht Urmas Mardi liidu pressiteate vahendusel.
Nõuded sätestab eluruumidele valitsuse määrus "Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine". Määrus ütleb järgmist: õhu temperatuur eluruumis peab olema optimaalne, looma inimesele hubase soojatunde ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele. Kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla +18 °C. Õhu niiskus eluruumis peab püsima piires, mis ei kahjusta inimeste tervist, väldib veeauru kondenseerumist ning ei tekita niiskuskahjustusi. Eluruumi siseõhu optimaalne niiskus on 40-60 protsenti.
Mardi lisas, et ka tühjalt seisval korteril lasub kütmiskohustus: "Korteris peab olema tagatud mõistlik temperatuur, mis meie hinnangul võiks olla vähemalt +18 kraadi."
Tühjana seisva korteri kütmata jätmine ohustab talvekuudel maja vee- ja kanalisatsioonitorustikku, kuid kannatavad ka naaberkorterite elanikud. Nii maja konstruktsioon kui ka vee- ja kanalisatsioonitorustik on kaasomandis. Korteriomanik ei tohi isiklikus kasutuses olevate ruumide kütmata jätmisega või kütte väljalülitamisega kahjustada kaasomandis olevat vara.
"Tuleval aastal jõustuvas uues korteriomandi- ja korteriühistu seaduseson sõnaselge säte: eriomandi eseme korrashoidmisel on korteriomanik muu hulgas kohustatud hoidma selle piires sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi eseme säilimise ning teiste eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta," täpsustas Mardi.
EKÜL ühendab rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.
Kui praegu on Eestis umbes 11 000 korteriühistut, siis alates tulevast aastast korteriühistute arv kahekordistub, sest kortermajades, kus ühistut siiani ei ole, luuakse need automaatselt.
Seotud lood
Kinnisvara omaniku peamine eesmärk on saavutada oma varalt maksimaalne tulu. Selleks, et vara säilitaks oma väärtuse ja toimiks tõhusalt aastaid, on vajalik selle regulaarne ja professionaalne korrashoid. Kinnisvara korrashoiuga tegelevad mitmesuguse pädevusega spetsialistid, sealhulgas haldus-, hooldus-, maakler-, õigus- ja remonditeenuste pakkujad. Millised on aga kinnisvaraga tehtavad suurimad vead ning kuidas neid vältida?
Enimloetud
1
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
2
Siin on mõtteainet üksjagu. Liiati muutjaid on üsna mitu.
3
Vaata põnevaid vaateid! Arenduse I etapist on müüdud üle poole.
4
Saa teada, miks on ärikinnisvaras ostjatel nüüd eriti hea aeg
Viimased uudised
Põhjalik küsitlus ja analüüs portreteerivad valdkonna olukorda ilmekalt
Lisatud on korterite tehingute ning müügipakkumiste arvu- ja hinnadünaamika graafik.
Mahapudenenud sektoris peitub tulus potentsiaal
Konverentsid
Hetkel kuum
Siin on mõtteainet üksjagu. Liiati muutjaid on üsna mitu.
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
Tallinna lõuna-, eriti läänesuund muutub elitaarsemaks ja kallimaks
Vaata põnevaid vaateid! Arenduse I etapist on müüdud üle poole.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele