Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Aeg kortermaju kütma hakata
Külmad ja vihmased sügisilmad muudavad kütmata kortermajad niiskeks ja soodustavad hallituse arengut, mistõttu tuleks juba praegu kütma hakata, isegi kui osa elanikke ning korteriomanikke on selle vastu.
"Kütteperioodi alustab iga maja iseseisvalt, kuid tuleb vaadata ilmastikuolusid, jälgida hoone sisetemperatuuri ning arvestada elanike vajadustega,” ütles Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) õigusosakonna juht Urmas Mardi liidu pressiteate vahendusel.
Nõuded sätestab eluruumidele valitsuse määrus "Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine". Määrus ütleb järgmist: õhu temperatuur eluruumis peab olema optimaalne, looma inimesele hubase soojatunde ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele. Kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla +18 °C. Õhu niiskus eluruumis peab püsima piires, mis ei kahjusta inimeste tervist, väldib veeauru kondenseerumist ning ei tekita niiskuskahjustusi. Eluruumi siseõhu optimaalne niiskus on 40-60 protsenti.
Mardi lisas, et ka tühjalt seisval korteril lasub kütmiskohustus: "Korteris peab olema tagatud mõistlik temperatuur, mis meie hinnangul võiks olla vähemalt +18 kraadi."
Tühjana seisva korteri kütmata jätmine ohustab talvekuudel maja vee- ja kanalisatsioonitorustikku, kuid kannatavad ka naaberkorterite elanikud. Nii maja konstruktsioon kui ka vee- ja kanalisatsioonitorustik on kaasomandis. Korteriomanik ei tohi isiklikus kasutuses olevate ruumide kütmata jätmisega või kütte väljalülitamisega kahjustada kaasomandis olevat vara.
"Tuleval aastal jõustuvas uues korteriomandi- ja korteriühistu seaduseson sõnaselge säte: eriomandi eseme korrashoidmisel on korteriomanik muu hulgas kohustatud hoidma selle piires sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi eseme säilimise ning teiste eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta," täpsustas Mardi.
EKÜL ühendab rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.
Kui praegu on Eestis umbes 11 000 korteriühistut, siis alates tulevast aastast korteriühistute arv kahekordistub, sest kortermajades, kus ühistut siiani ei ole, luuakse need automaatselt.
Seotud lood
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Ajal, mil nõudlus kvaliteetse eramajade elamispinna järele Tallinna lähiümbruses püsib stabiilsena, on tugevates eeslinnades arendatavad projektid muutunud lisaks lõpptarbijale suunatud tooteks ka investeerimisvahendiks. Sellest loogikast lähtuvalt arendab Kama Grupp Viimsi vallas projekti Suure-Allikmäe — 33 Skandinaavia stiilis krundiga elamurajooni, mis on jõudnud praktilise teostuse etappi ning loob aluse vara edasiseks väärtuse kasvuks.
Enimloetud
1
Uuri järele, kes kõik seal kohal olid ja mida nad tegid!
2
Riia taastab regionaalse metropoli staatust
6
Eluasemeturg keerleb nõiaringis: üür riisub koore ja üürihinnad saavad tõusuks tuge
Viimased uudised
Uuri järele, kes kõik seal kohal olid ja mida nad tegid!
Riia taastab regionaalse metropoli staatust
Konverentsid
Hetkel kuum
Eluasemeturg keerleb nõiaringis: üür riisub koore ja üürihinnad saavad tõusuks tuge
Vaata, mis ootab ees üüriturgu
Uuri järele, kes kõik seal kohal olid ja mida nad tegid!
Vaata, millised on üürikorterite ruutmeetri keskmised pakkumishinnad Tallinna linnaosades. City24.ee portaalijuht Karin Noppel-Kokerov: üüriinvestorid on jätkuvalt surve all
- ST
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele