Puitmaja tulekahju sumbus paari tunniga

Möödunud nädalal sai Väike-Maarja lähedal päästekooli harjutusväljakul jälgida Eestis esmakordset ja ka maailma mastaabis haruldast tuleohutuse katset, mille käigus süüdati sadade pealtvaatajate silme all kahekordne puidust hoone, et katsetada uudsete konstruktsioonide tulele vastupanu võimet, avaldasid katse korraldajad.

Kahekordse ristkihtliimpuidust kandekonstruktsiooniga hoone süütamise järgselt uuriti erinevate tegurite mõju tulekahju arengule ning pandi seejuures proovile mitmesuguseid fassaadimaterjale ja -süsteeme. Katse peamine eesmärk oli leida siseruumides eksponeeritud massiivsetele puitpindadele ja sisustusele selline omavaheline tasakaal, kus tulekahju sumbuks iseeneslikult, nagu see toimub näiteks kivihoones.

Tulekahju arengust koguti andmeid ligi 160 mõõtepunktis. Muuhulgas mõõdeti temperatuuri erinevates konstruktsioonikihtides ja ruumi kõrgustes, katsekeha kaalu ning õhuvoolude liikumist.

TTÜ teadur Alar Just ütles, et täpsemate analüüsitulemuste välja selgitamiseks kulub nädalaid, kuid juba praegu saab järeldada, et mitmekordsed puithooned on muutumas senisest turvalisemaks. Päästekooli harjutusväljakul toimunud katses hääbus tuli kahe tunniga, seejuures ei levinud tuli fassaadil kiiresti ning teine korrus jäi tulest puutumata.

"See kõik hajutab eelarvamusi puidu kui väga tuleohtliku materjali suhtes ja annab suurema kindluse tuleohutute puidust kõrghoonete ehitamiseks," kommenteeris Just.

Tulekatses prooviti Arcwoodi CLT ehk ristkihtliimpuidust toodete vastupidavust leidmaks ohutut lahendust enam kui kahekorruselistes hoonetes, kus puitpinnad on osaliselt eksponeeritud, kuid puuduvad sprinklerid. Arcwood valmistas ja paigaldas katse läbiviimiseks Päästekooli harjutusväljakule puidust katsemaja põhjapinnaga 3,5 m x 4,5 m ja kõrgusega 6 m.

"Ristkihtliimpuit on suurepärane ja mitmekülgne ehitusmaterjal, mida saab ideaalselt kasutada seina, vahelae ja katusepaneelidena koos muu ehitusmaterjaliga," kommenteeris Arcwoodi juht Peeter Peedomaa.

Ristkihtliimpuit on Eestis juba kasutust leidnud ning käsil on ka mitmete ristkihtliimpuidul põhinevate ehitiste projekteerimine. "Näiteks avab 31. jaanuaril uksed esimene suurem ristkihtliimpuidust hoone, milleks on Puumarketi uus kaupluse- ja kontorihoone Tallinnas Laki tänaval," lisas Peedomaa.

Tulekatse läbiviimises osalenud Sisekaitseakadeemia päästekolledži tuleohutuse ja inseneriainete õppetooli juht Rait Pukk sõnas, et tänavu muutunud ehituslikud tuleohutusnormid võimaldavad puidust ehitada senisest suuremaid hooneid, kuid need peavad laskma tulekahju korral päästetöid läbi viia.

Katse korraldamises lõid käed Arcwood, Raitwood, EnerEST, Swedish Wood, Genoke, Tefire, Vestenmix, TENMAT, Gyproc, Aru Grupp, Paroc, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Enertherm Eesti, Vara Saeveski, Combimill, Nordwood, Toftan, Sisekaitseakadeemia, Riigi Kinnisvara, Tallinna Tehnikaülikool, Research Institutes of Sweden, Müncheni Tehnikaülikool ja Braunschweigi Tehnikaülikool.