Keskkonnaministeeriumi tellitud ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastatud uuringu käigus leiti Lääne- ja Ida-Virumaalt ligi poolsada avatud ja põhjaveele ohtlikku puurauku.
Neist 46 geoloogilisest puuraugust tuleks 24 uuringu läbi viinud Eesti Geoloogiakeskuse soovitusel likvideerida ja 16 konserveerida, et auke saaks edaspidi kasutada põhjavee seireks.
„Tellisime uuringu, et saada selgust, kui palju sulgemata puurauke Virumaal siis tegelikult on. Esialgu oli meil eesmärk uurida üksnes fosforiidiuuringuteks rajatud puurauke, valdadest tuli aga teateid igasuguste avatud puuraukude kohta,” kommenteeris keskkonnaminister Siim Kiisler.
Uuringu käigus leitud avatud puuraukude arv ei ole kindlasti lõplik. Tõenäoliselt leidub looduses avatud puurauke veelgi rohkem.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Möödunud sajandil rajatud ja seni avatud geoloogilised puuraugud võivad mõjutada piirkonna põhjaveerežiimi ja –kvaliteeti, kuna muudavad piirkonna põhjavee eriti haavatavaks erinevatele reostusallikatele. Valdav osa puuraukudest likvideeriti aastatel 1985-1988.
Puuraukude likvideerimise ja konserveerimise kogumaksumus on hinnanguliselt ligikaudu 128 000 eurot. Maksumus ei ole lõplik, kuna võib selguda, et osad põhjavee seireks soovitatud puuraugud on otstarbekam hoopis likvideerida. Tööd tehakse järgmise aasta teises pooles.
Kuus puurauku säilitatakse maaomaniku soovil.
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?