Keila tõi suurema osa elanikest koju tagasi

Keila kasvatas 100 eurot lubava elukoha registreerimise kampaaniaga linnaelanike arvu rohkem kui 200 võrra. Aastavahetuseks loodab linn saada kokku 10 000 registreeritud elanikku.

Keila linnapea Enno Fels avaldas pressiteate vahendusel, et faktiline linnaelanike arv on 10 000 kandis, kuid Keila elanikud kasutavad sõidusoodustuste saamiseks fiktiivset sissekirjutust Tallinna. Seetõttu langes ametlik Keila elanike arv 9700 kanti.

Keila linn alustas elanike koju toomise kampaaniat novembris. Maksutulu jaotamise aluseks on rahvastikuregistri andmed aastavahetuse seisuga. Ainuüksi 100 elaniku lisandumine kasvatab kohaliku omavalitsuse tulusid ligikaudu 100 000 euro võrra.

29. detsembri hommikul elas linna kodulehe andmeil Keilas 9831 inimest. Päeva jooksul teatas linnavalitsus, et 10 000 elaniku piiri saavutamisest on puudu vaid 68 inimest.

Ka Tallinn kutsub praegu inimesi end linnaelanikena registrisse kandma, meelitades erinevate sotsiaaltoetustega.

Elukoha registreerimiseks on vaja olla kinnisvaraomanik, kinnisvaraomaniku pereliige või eluruumi üürnik, kes kantakse kohalikus omavalitsuses elanike registrisse üürilepingu põhjal. Üürilepingu olemasolul ei ole kinnisvaraomaniku nõusolekut elanike registri kande tegemiseks vaja. Kui keegi tahab aga end kanda elanike registrisse eluruumi, kus ta ei ole omanik, ametlikult pereliige ega ka üürnik, on vaja kinnisvaraomaniku kirjalikku nõusolekut.

Lisaks tasub arvestada, et elamiseks kasutatavatesse mitteeluruumidesse - nt soklikorrusel asuvatesse korteritesse - registreeritakse elanikuks vaid kinnisvaraomanikke.