2. jaanuar 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kinnisvaraekspert toob välja viis trendi, mis 2018. aastal ees ootab.

Oma kodu muutub kättesaadavamaks. Uuest aastast jõustuv maksumuudatus jätab tuhandetele inimestele 50-60 eurot kuus rohkem kätte ja see tõstab paljud uued kliendid pankade jaoks laenukõlbulikule tasemele. Lisaks suurendab üldine majanduskasv keksklassi arvu. Suur osa vabast rahast läheb elamistingimuste parendamisse ning see muudab üüri- ja odavama otsa korterituru veelgi aktiivsemaks.

Detailvaade 2017. aastale ja tulevikku - Äripäeva Kinnisvarakonverents 2018.

Registreeri end juba praegu SIIT!

Kinnisvarahinnad jäävad samale tasemele. Statistiliselt tehakse rohkem tehinguid uute ja kallimate korteritega, kuid sisuliselt on hinnad viimased paar aastat paigal püsinud. Ka 2018. aastal jääb Tallinna korterite hinnatõus inflatsiooni piiridesse.

Mõned arendused lähevad hapuks. Investeerimine on risk ning praegu üritavad arendamisvaldkonda siseneda ka inimesed, kel selles suuremat kogemust pole. Kõik projektid ei õnnestu ka heal ajal ja nii läheb ka tänavu mõnigi arendus pankrotti või külmutatakse. Kuna pangad annavad raha uusarendustele ettevaatlikult, siis täidab tühimiku ühisrahastus ning inimesed peaksid võetud riskidega rohkem arvestama.

Ehitusmaksumus kallineb. Riik paneb suurtesse ehitusprojektidesse palju vahendeid, järgmise kahe aastaga lisandub turule ka 80 miljonit eurot Kredexi rekonstrueerimistoetust. Paralleelselt ehitab vilkalt erasektor. Tulemuseks on ehitus- ja rekonstrueerimishinna tõus.

Ehitajatest on jätkuvalt puudus. Kui seni käisid eestlased Soomes, siis nüüd tullakse lähiriikidest siia ehitama. Suure nõudlusega satub töömeeste sekka diletante ning kvaliteet võib olla kõikuv. Väiksemaks koduseks remondiks on motiveeritud spetsialisti keeruline ja kallis leida.