29. jaanuar 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Uue korteriomandi- ja korteriühistuseadusega muutus nii korteriomandite moodustamine kui ka asjaomane terminoloogia, selgitas Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co vandeadvokaat Anet Kaasik pressiteate vahendusel.

Kui varem moodustus korteriomand reaalosast ja kaasomandi osast, siis nüüd moodustub korteriomand kolmest osast, milleks on eriomand, kaasomandi osa ja liikmelisus korteriühistus. Seega, reaalosa nimetatakse nüüd eriomandiks ning koos korteriomandiga saab omanik automaatselt ka korteriühistu liikmeks.

Hoonesiseseid parkimiskohti ja panipaiku ei moodustata enam eraldi korteriomanditena, vaid need kuuluvad nüüd eriomandi alla ning juhul, kui eriomand on eluruum, on ka vastavad parkimiskohad ja panipaigad eluruumid, mitte enam mitteeluruumid.

Terminoloogia muutumine võib vandeadvokaadi sõnul tekitada palju segadust ning nõuab paralleelset orienteerumist vanas ja uues terminoloogias.

„Korteriomandeid, mis on moodustatud enne 2018. aastat, ei hakata uuesti moodustama ega ümber tegema, mistõttu on vältimatu, et kõik olemasolevad korteriomandid jäävadki uutest eristuma ning uute ja vanade korteriomandite vahel on võrdlusmomenti raskem tekitada,” märkis Kaasik. “Abiruumide muutumisel eluruumiks, isegi kui neid ei kasutata eluruumina, tekib aga küsimus, kas nendele abiruumidele kehtivad seetõttu ka eluruumidele kehtestatud sisekliima, uste, avade, veevarustuse jne nõuded.“

Seaduses on kasutusele võetud ka uus õigus – erikasutusõigus. Selle alusel saab kaasomandi osa määratleda ühe või mitme kaasomaniku kasutusse. Kaasik selgitas, et näiteks keldriboksid, parkimiskohad või muud hoiuruumid, mis asuvad ühiselt kasutaval pinnal ehk on kaasomandi osa, saab nüüd erikasutusõigusega määrata konkreetse omaniku kasutusse.

Näiteks parkimiskohtade puhul on võimalik see kasutusõigus piiritleda kas siis päevase või öise ajaga nii, et üks omanik kasutab parkimiskohta päeval ja teine öösel.

Lisaks ei kanta kinnistusregistrisse enam eriomandi ehk varasemalt reaalosa pinna suurust, vaid see peab olema nähtav kinnistusregistrile esitatud hoonejaotusplaanilt.

Kaasiku hinnangul võib erikasutusõigus küll muuta lihtsamaks jagamata parkimiskohtade ja hoiuruumide kasutuskorra kokku leppimist, kuid korteri pinna suuruse otsimine hoonejaotusplaanilt muudab info hankimise tavakodanike jaoks keerulisemaks. Seni edastati korteri pinna suurust registriosa esimese jao kastist „pindala“, kust võis lihtsalt ja selgelt tuvastada konkreetse arvu.