Kuigi keskmine paanikahäire põhjustaja on alkoholijoobes mees, kes mõnes baaris, öösel avatud söögikohas või kasiinos korda rikub, kutsutakse turvatöötajaid appi ka muudel juhtudel.
Siin on mõned näited paanikahäiretest, millele G4S patrullid on välja sõitnud.
Varas näppas lillepoe kassast
9. märtsil kella poole kahe paiku päeval sai G4S paanikahäire ühest Kiviõli lillekauplusest. Üks mees varastas lillepoe kassast 109 eurot hetkel, kui klienditeenindaja oli läinud korraks tagaruumi. Õnneks märkas müüja juhtunut ja vajutas kiirelt paanikanuppu. Kahe minutiga sündmuskohale jõudnud turvatöötaja sisenes lillepoodi, kui varas sealt rahaga väljus. Kinnipidamisel osutas isik küll turvatöötajale füüsilist vastupanu, kuid vigastada keegi ei saanud. Sündmuskohale kutsutud politsei viis kassavarga kaasa, lillemüüja sai pihta pandud raha tagasi.
Laksu all mees tülitas kliente
16. märtsil peale poolt üheksat õhtul sai G4S paanikahäire Elva linnas asuvast söögikohast. Narkojoobe tunnustega mees häiris seal söögikoha külastajaid. Viie minutiga saabunud patrull pidas korrarikkuja kinni. Kuna kinnipeetul olid narkojoobe tunnused, kutsus turvatöötaja kohale ka politsei ja kiirabi. Politsei viis narkojoobes mehe söögikohast ära.
Purjutaja tikkus kallale
16. märtsil peale kella 23 sai G4S paanikahäire Valgas asuvast pubist. Kahe minutiga saabunud turvapatrull pidas kinni alkoholijoobes mehe, kes oli üritanud rünnata pubi turvatöötajat ja rikkus avalikku korda. Agressiivselt käitunud mehe käed pandi raudu ning ta anti üle politseile.
Kohvikukülastaja ründas teenindajat
17. märtsil kell 11.40 sai G4S paanikahäire Tallinna kesklinnas asuvast kohvikust. Nelja minutiga saabunud patrullekipaaži turvatöötajad leidsid eest agressiivse joobetunnustega mehe, kes oli rünnanud klienditeenindajat. Viimasel olid näopiirkonnas kerged vigastused, kuid esmaabi ta ei vajanud. Turvatöötajad pidasid agressiivse kohvikukülastaja kinni. Kuna mees osutas turvatöötajatele vastupanu, pandi tal politsei saabumiseni käed raudu.
Seotud lood
Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.