Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Balticconnectori mereosa ehitusleping tehtud
Elering ja Soome riigile kuuluv Baltic Connector OY sõlmisid lepingu Eesti-Soome gaasiühenduse Balticconnectori kõige suurema osa – merealuse gaasitoru – paigaldamiseks ettevõttega Allseas.
Balticconnectori mereosa ehitusprojekt algab sellel suvel merepõhja ettevalmistustöödega, avaldas Elering. Toru ise paigaldatakse merre 2019. aasta suvel. Paigaldustööd lõpevad järgmise aasta sügisel ning seejärel algavad ettevalmistused gaasiühenduse kasutuselevõtuks.
Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi märkis, et gaasiühenduse kõige mahukama lepingu sõlmimine annab kindluse kogu projekti lõpetamiseks 2020. aastaks. „Lõpusirgel on ka Eesti territooriumil Balticconnectori osana rajatavate Kiili-Paldiski gaasitoru ning Paldiski ja Puiatu kompressorjaamade ehitushanked. Seega lähiajal on loodetavasti põhilised ehituslepingud sõlmitud ja algab kõikidel objektidel reaalne ehitustegevus.“
Sel nädalal alustas Corinth Pipeworks Pipe Industry SA Balticconnectori mereosa torude valmistamist Kreeka tehases. Samuti algab lähematel kuudel Karksi uue gaasimõõtejaama ja Lilli liinikraanisõlme ehitus.
Balticconnector võimaldab Soomel avada gaasituru, luua Balti riike ja Soomet hõlmava regionaalse gaasituru ning suurendada gaasi varustuskindlust piirkonnas.
Balticconnectori merealuse osa pikkus Paldiskist kuni Inkooni Soomes on 77 kilomeetrit. 500-millimeetrise nominaalläbimõõduga ja kuni 80-baarise survega toru läbilaskevõime on 7,2 miljonit kuupmeetrit gaasi ööpäevas.
Euroopa Liit toetab Balticconnectori ehitust 206 miljoni euroga. Projekti kogumaksumus on ligikaudu 300 miljonit eurot.
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele