Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Balticconnectori mereosa ehitusleping tehtud
Elering ja Soome riigile kuuluv Baltic Connector OY sõlmisid lepingu Eesti-Soome gaasiühenduse Balticconnectori kõige suurema osa – merealuse gaasitoru – paigaldamiseks ettevõttega Allseas.
Balticconnectori mereosa ehitusprojekt algab sellel suvel merepõhja ettevalmistustöödega, avaldas Elering. Toru ise paigaldatakse merre 2019. aasta suvel. Paigaldustööd lõpevad järgmise aasta sügisel ning seejärel algavad ettevalmistused gaasiühenduse kasutuselevõtuks.
Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi märkis, et gaasiühenduse kõige mahukama lepingu sõlmimine annab kindluse kogu projekti lõpetamiseks 2020. aastaks. „Lõpusirgel on ka Eesti territooriumil Balticconnectori osana rajatavate Kiili-Paldiski gaasitoru ning Paldiski ja Puiatu kompressorjaamade ehitushanked. Seega lähiajal on loodetavasti põhilised ehituslepingud sõlmitud ja algab kõikidel objektidel reaalne ehitustegevus.“
Sel nädalal alustas Corinth Pipeworks Pipe Industry SA Balticconnectori mereosa torude valmistamist Kreeka tehases. Samuti algab lähematel kuudel Karksi uue gaasimõõtejaama ja Lilli liinikraanisõlme ehitus.
Balticconnector võimaldab Soomel avada gaasituru, luua Balti riike ja Soomet hõlmava regionaalse gaasituru ning suurendada gaasi varustuskindlust piirkonnas.
Balticconnectori merealuse osa pikkus Paldiskist kuni Inkooni Soomes on 77 kilomeetrit. 500-millimeetrise nominaalläbimõõduga ja kuni 80-baarise survega toru läbilaskevõime on 7,2 miljonit kuupmeetrit gaasi ööpäevas.
Euroopa Liit toetab Balticconnectori ehitust 206 miljoni euroga. Projekti kogumaksumus on ligikaudu 300 miljonit eurot.
Seotud lood
Olulisimad teemad Business Arena 2026 kinnisvarafoorumil
Aprilli algul Kultuurikatlas toimunud kinnisvarafoorum Business Arena Baltics 2026 tõi kokku kinnisvarasektori eksperdid Baltikumist ja Põhjamaadest. Kahe päeva jooksul arutleti nii suurte investeerimisvõimaluste, linnaruumi arengu kui ka sektori tulevikusuundade üle. Samuti tõusis mitmete vestluste keskmesse ka praktiline küsimus: kuidas projekte päriselt kiiremaks ja sujuvamaks muuta?
Enimloetud
2
4
See on reljeefne. Vaata, milline kuristik haigutab Tallinna uusarenduste, järelturu ja veneaegsete korterite ruuduhindades!
5
Viimased uudised
Üks arendaja teisest arendajast: vaadates hotellituru seisu, ei ole ime, et ta ei soovi edasi liikuda – see arendus ei pruugi praegustes tingimustes lihtsalt majanduslikult ära tasuda.
Oma strateegiat jagab Kristjan Piilmann
Konverentsid
Hetkel kuum
See on reljeefne. Vaata, milline kuristik haigutab Tallinna uusarenduste, järelturu ja veneaegsete korterite ruuduhindades!
Arendaja ja ametnik, pange tähele! Tallinna linnaarhitekt: pealinna kikilipsukuju on ju puhas boonus
See puudutab igaüht. Tallinna suure ringtee algne idee on ära lörtsitud. Mänd: Need on nagu veresooned, mis lupjuvad ja lupjuvad
Ehitajad, arendaja otsib, kes Teist selle valmis teeks
Aavo Koppel: laienemine Poola turule on täitnud oma eesmärki
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele